KIFFAANNGISSUSEQ NAVIALINERILLU

Ilinniarnertuunngorniartunut

Kiffaanngissuseq navialinerillu podcastit katillugit qulingiluaasut Ilulissani Kangiata Illorsuanut Katrine Nylandimit suliarineqarsimasut ilagaat.

Book Creatorimi atuakkamut ilitsersuut

Kiffaanngissuseq navialinerillu tassaavoq atuartut atuagaat podcastimut assinganik ateqartumut tunngasoq.

Podcasti sivisussuseqarpoq 7:17.

Podcastip ingerlanera atuartut misissuineq, misileraaneq pilersitsinerlu eqqarsaatigalugit ilinniarnermut isiginnittaasiat pingaarnerutillugit aaqqissorneqarsimavoq.

Podcastimik sammisaqarneq pingasunik immikkoortortaqarpoq:

  • Podcastip tusarnaalinnginnerani suliaqarneq.
  • Podcastimik tusarnaarneq suliaqarnerlu.
  • Podcastimit sammisamik ilisimasanillu suliareqqiineq.

Podcasti atuartunut saqqummiutinnginnerani tusarnaaqqaarnissaa isumatsialaavoq.

ILINNIUSIAQ PILLUGU

Ilinniartitsissutit akimorlugit – oqaatsit pinngortitalerinerlu, uumassusilerineq pingaartinnerullugu.

  • Atuartut kalaallit qimmiat qimuttoq pillugu tunngaviusumik ilisimasaqalissapput.
  • Atuartut silap allanngoriartorneranik Kangianilu inuunermut pingaaruteqarneranik nalinnginnaasumik ilisimasaqalissapput.
  • Atuartut attaveqatigiissinnaassusertik suleqatigiissinnaassusertillu sungiusassavaat.

Atuartut eqimattannguakkuutaarlutik, marlukkaarlutik imaluunniit ataasiakkaarlutik sulinissaat innersuussutigaarput. Atuartunut ataasiakkaanut suna tulluarnerunersoq kiisalu piginnaasat sorliit ineriartortinneqassanersut naapertorlugu. Eqqumaffigisariaqarpoq ikinngutigilluarnerpaasaq tamatigut suleqatikkuminarnerpaaneq ajormat. Atuartut akornanni suleqatigiinneq tassarpiaavoq suleqatigiinnermik siunertalik katerisimaarnerinnaanngitsoq.

Book Creatorimi atuakkamut ilitsersuut

Kiffaanngissuseq navialinerillu tassaavoq atuartut atuagaat podcastimut assinganik ateqartumut tunngasoq.

Podcasti sivisussuseqarpoq 7:17.

Podcastip ingerlanera atuartut misissuineq, misileraaneq pilersitsinerlu eqqarsaatigalugit ilinniarnermut isiginnittaasiat pingaarnerutillugit aaqqissorneqarsimavoq.

Podcastimik sammisaqarneq pingasunik immikkoortortaqarpoq:

  • Podcastip tusarnaalinnginnerani suliaqarneq.
  • Podcastimik tusarnaarneq suliaqarnerlu.
  • Podcastimit sammisamik ilisimasanillu suliareqqiineq.

Podcasti atuartunut saqqummiutinnginnerani tusarnaaqqaarnissaa isumatsialaavoq.

ILINNIUSIAQ PILLUGU

Ilinniartitsissutit akimorlugit – oqaatsit pinngortitalerinerlu, uumassusilerineq pingaartinnerullugu.

  • Atuartut kalaallit qimmiat qimuttoq pillugu tunngaviusumik ilisimasaqalissapput.
  • Atuartut silap allanngoriartorneranik Kangianilu inuunermut pingaaruteqarneranik nalinnginnaasumik ilisimasaqalissapput.
  • Atuartut attaveqatigiissinnaassusertik suleqatigiissinnaassusertillu sungiusassavaat.

Atuartut eqimattannguakkuutaarlutik, marlukkaarlutik imaluunniit ataasiakkaarlutik sulinissaat innersuussutigaarput. Atuartunut ataasiakkaanut suna tulluarnerunersoq kiisalu piginnaasat sorliit ineriartortinneqassanersut naapertorlugu. Eqqumaffigisariaqarpoq ikinngutigilluarnerpaasaq tamatigut suleqatikkuminarnerpaaneq ajormat. Atuartut akornanni suleqatigiinneq tassarpiaavoq suleqatigiinnermik siunertalik katerisimaarnerinnaanngitsoq.

00:00
00:00

Kiffaanngissuseq navianartorsiornerlu


QUPPERNERMIT QUPPERNERMUT ILITSERSUUT – BOOK CREATORIMI ATUAGAQ “KIFFAANNGISSUSEQ NAVIALINERILLU”

Kangiata Illorsuata atuartunut ilisaritinnerani assit sisamat atorneqarput, tassa aasaanerani ukiuuneranilu assilisat, illorsuup saarngi kiisalu Kangiata sermiata saava.

Quppernermi 6-7-mi atugassiaq ataaseq kiisalu isiginnaagassiat pingasut Kangiata Illorsuata pileqqaarneranik takutitsisut takuneqarsinnaapput.

Klassimi oqaloqatigiissutigisinnaavasi:

  • Kangiata Illorsua sunaanersoq.
  • Kangiata Illorsuani suliffeqarfittut suna siunertarineqarnersoq.
  • Kangiata Illorsuata eqqaa qanoq isikkoqarnersoq.
  • Najukkassinni Kalaallit Nunaanilu aasap ukiullu assigiinngissusaat.

Eleverne skal gøre sig klart, hvad de allerede ved om Grønland, inden de påbegynder arbejdet med podcasten. I denne podcast er der fokus på slædehunde og klimaforandringer ved Isfjorden, men måske har I arbejdet med nogle af de andre podcasts eller på anden måde erhvervet viden, som kan aktiveres inden arbejdet.

På side 8 er der et link til Google Maps. Her kan eleverne selv prøve at finde Isfjordscenteret på et kort.

Du kan også eksperimentere med at lade dem finde stederne i podcasten, så de har et billede af hvor de er placeret. Her er stederne:

  • Ilulissat
  • Isfjorden
  • Indlandsisen
  • Hundepladsen ved Isfjordscenteret

På side 8 er der desuden fire spørgsmål som kan hjælpe eleverne på vej. Her er nogle flere:

  • Hvad ved du om indlandsisen?
  • Hvilke sprog taler de i Grønland?

Side 9 er beregnet til svar. Eleverne vælger selv deres udtryksform. Nogle muligheder i BookCreator:

  • lave en model/tegning i hånden og indsætte den
  • finde billeder i BookCreator som omhandler Grønland, og indsætte dem. Herefter kan man lave en tekst til billederne med den viden man har
  • indspille en lydfil hvor man fortæller om det man ved
  • en kombination af ovenstående

På side 10-11 er der indsat et kort over Grønland, med seks røde markører. Lad eleverne placerer markørerne der hvor de kender byer eller bygder i Grønland. De kan skrive navnet på byen eller bygden i feltet ved siden af markørerne.

Indspilning af lydoptagelse, indsættelse af billeder og indsættelse af tekst. se instruktion 1, 2 og 3 her.

Atuartut maannakkut podcasti Kiffaanngissuseq navialinerillu tusarnaassaavaat. Quppernermi 12-mi atuagassiami naatsunnguami podcasti kiisalu atuartut suliamut tunngasumik tusarnaarnermi qanoq sulinissaannut ilitsersuut naatsunnguaq ilisaritinneqarpoq. Podcasti quppernermi 13-mi assiliaq toorlugu aallartissaavaat.

Atuartut marlukkaarlutik imaluunniit eqimattannguakkuutaarlutik tusarnaarnissaat innersuutigineqarpoq. 

Atuartut quppernermi 14-15-mi tusarnaakkaminnut atatillugu suliassaminnik aallartitsinnagit minutsit arlallit atorlugit tusarnaarsimasartik pillugu oqaloqatigiissinnaapput.

Qupperneq 14-15-mi atuartut podcastimi tusarnaakkatit tunngavigalugit imaqarniliussapput. Periutsit assigiinngitsut toqqarlugit suliarisinnaavaat; ataatsimik arlalinnilluunniit toqqaasinnaapput.

  • atuagassialiorlutik allassinnaapput
  • tusarnaagassiamik immiussisinnaapput
  • ilisserummik/titartakkamik sanasinnaapput
  • allarluinnarmik imaqarniliornermut eqqaamassutissiornermullu atatillugu sulinermi sungiusimasaminnik

Tusarnaagassiamik immiussineq, assinik ikkussuineq atugassiamillu ikkussuineq. ilitsersuut 1, 2 aamma 3 uani takuk.

Maannakkut klassissinni ataatsimoorlusi inaarutaasumik eqikkaallusi naggasiissaasi, tassanilu quppernerni 14-mi 15-milu atuartut suliaat eqqartussavasi. Ataatsimoorlunilu inaarutaasumik eqikkaalluni nalilineq atuartut namminneq paasissutissaasiviliornissaannut piareersaataassaaq, taamaalillutik podcastimik suliaqarnerminni uterfigisinnaaniassammassuk. 

Qupperneq 16-17-mi oqaatsit pingaarnerit taaguutillu eqqartorsimasasi qanoq isumaqarnersut nassuiassavaat. Atugassiaq, tusarnaagassiaq, assiliaq, titartagaq imaluunnit taakkua akulerullugit atussanerlugit nammineq toqqaasinnaapput. Atuartut suliaat podcastimi suliap nanginnerani atorneqassapput.

Innersuutigaarput atuartut oqaatsinik pingaarnernik taaguutinilluunniit podcastimi tusarsimasaminnik siunnersuuteqarnissaannik qinnuigalugit aallartissasutit. Tamatuma kingorna oqaatsinik pingaarnernik taaguutinillu makuninga, podcastimi qitiusuni suliallu nanginnerani pingaaruteqartunik, ilanngussissaatit.

  • Qimussertartoq qimmillu qimuttut – qimussertartup qamutit qimminit qimuttut aquttarpai.

Ane Sofie Flemmingiliu qimussertartuupput. Qimmit qimuttut qasusueqaat sikulu saalisimagaangat malugisinnaasarpaat.

Qanoq ililluni qimussillaqqissunngortoqartarpa?

Ilissi qanoq isumaqarpisi qimmit qanoq ilillutik siku saalisimasoq malugisinnaagaat?

    • Qimusseq – qimmit qimuttut ataatsimut katersorneqartarput.

Qimmit qimuttut ataatsimut katersoraanni qimmit imminnut qanoq pissuseqarnersut eqqarsaatigisariaqarpoq. Qimusseq qimminik nukittuunik pikkorissumillu ittoquteqarnissaat pisariaqarpoq. 

Qimmit qimuttussat katitereeraanni qamutinut pituttorneqassapput. Tamanna anulerlugit pituutalerlugillu pisarput. Anut qimmimut qimuttumut atitinneqartarput pituutaasalu anut qamutinut atassusertarpaat. Pituutat qimmit sanileriiaartussanngorlugit takeqatigiinnik inissitsiterneqartarput.

Ilaannikkut qimmit aallariaqataarsinnaasarput, taamaalillunilu qamutit qimmeqaratik kiserngoruttarlutik.

Sooq qimmit qimuttut tamarmik qimuttoqatigiinnut katersornissaat pingaaruteqarpa?

Sooq qimuttoqatigiit katitissagaani qimmit qimuttut imminnut pissusaat eqqarsaatigissallugu pingaaruteqarpa?

    • Sermersuaq – sermertamik nunamik annertuumik sermimik qalliisumik sermilimmillu sananeqaateqarpoq.

Kalaallit Nunaata sermertaa nunarsuarmi sermersuit annersaasa tulleraat, Sikuiuitsumi Kujallermi sermertaq annersaavoq.

Sermersuaq tamarmi aakkaluarpat Nunarsuup sinnera qanoq isikkoqassagaluarpa?

Sermersuaq aappat immap qatsissusaanut qanoq sunniuteqassava?

Taaguutit maku sammisamut taaguutaapput podcastimi atorneqanngitsut, sulialli naammassinissaanut pisariaqartut

    • Silap allanngornera, naatitsivittut sunniut gassillu silaannarmik kissakkiartortitsisartut – sila kiannerulerpoq, sikulu aappoq.

Naatitsivittut sunniut pilersarpoq inuit uumasullu gassinik silaannarmik kissakkiartortitsisartunik aniatitsigaanngata, tamannalu Nunarsuup kissakkiartuaarneranik kinguneqarpoq. Gassi silaannarmik kissakkiartortitsisartut assersuutitut ilisimaneqarnerpaatut taaneqarsinnaasoq tassaavoq CO2. Kisianni aamma silaannarmik kissakkiartortitsisartunik allanik gasseqarpoq.

Kalaallit Nunaanni silap allanngoriartornera ukiut tamaasa sikup sukkanerusumik siusinnerusumillu aakkiartortarneranik kinguneqarpoq.

Silap allanngoriartornera Ane Sofiemut Flemminngimullu qanoq kinguneqarpa?

Silap allanngoriartornera pillugu sunik ilisimasaqarpugut?

Inuit gassinik silaannarmik kissakkiartortitsisartunik aniatitsinerat millisinneqarsinnaava?

  • Sermip ningimarnga – sermeq ingerlaartoq.

Aperlaat sermimut tukkaangamik, aputit qaleriaat ima sakkortutigisumik naqinneqartarput allaat naggataatigut ingerlaalersarlutik. Tassunga pissutaavoq aputit qaleriiaat qalliit qaleriianik allernik naqitsinerata ulortitsineratalu kinguneranik ingerlaalertitsisarnerat. Sermip ningimarnga “iigarsinnaavoq”. Tamanna pisarpoq sermip ningimarnga nalloraangat sermillu imaanut saavikkaangata.

Sermip ningimarngata suut nassataralugit ingerlassinnaavai?

    • Utersaartitsisinnaassuseq (Albedo-effekt) – tassaavoq seqernup qinngornerata ilaa nunarsuarmut suli anngutsinnani nunap qaavaniittunit assigiingitsunit utersaartinneqartarnera. Sunaluunniit nunap qaavaniittoq seqernup qinngorneranik utersaartitsineq ajortoq utersaartitsisinnaassusaa 0-mik nalilerneqartarpoq. Sunaluunniit seqernup qinngorneri tamakkerlugit utersaartitsisartoq utersaartitsisinnaassusaa 1-mik nalilerneqartarpoq.

Qernertumik imaluunniit qaqortumik t-shirteqarlutit kissassusaata assigiinnerat malugisinnaaviuk?

Tusarnaagassasiamik immiussineq, assinik atuagassiamillu ikkussuineq; ilitsersuut 1, 2 aamma 3 uani takuk.

Atuartut Ane Sofie´p kiffanngissuseq pillugu oqaluttuarnera aallaavigalugu kiffaanngissuseq nammineq qanoq isumaqartinnerlugu qanoq innikkullu kisimmiivinnermik misigisimasarlutik allaaserissavaat. Quppernermi 18-19-mi allattuiffissaq, assinik ikkussuiffissaq titartagaaqqallu suut ikkussorneqarsinnaanerinut iluaqutaasinnaasut ikkunneqarsimapput.

Atuagassiamik allassanerlutik, assilialiussanerlutik/assimik ujarlissanerlutik, isiginnaagassiamik nipilersuutitalimmik ikkussissanerlutik imaluunniit allarluinnarmik toqqaassanerlutik nammineq aalajangissavaat. Pisariaqartitsinertik naapertorlugu karsinik piiaasinnaapput imaluunniit ikkussuillutik.

Atuartut kiffaanngissuseq pillugu oqaluttualiatik atuaqatiminnut eqimattakkaarlutik imaluunniit saniliminnut saqqummiutissavaat.

Tusarnaagassiamik immiussineq, assinik, atuagassiamik isiginnaagassiamillu ikkussuineq; ilitsersuut 1, 2, 3 aamma 5 uani takuk.

Atuartut naatitsivittut sunniutip kingunerisa ilaannik suliaqassapput. Quppernermi 20-21-mi naatitsivittut sunniut pillugu ilisimasat pillugit karseqarpoq 5-nik; kiisalu pullartat apeqqutinik oqaasertalersukkat 5-mat karsinut ilisimasanik imalinnut naleqqussakkat takuneqarsinnaallutik.

Atuartut karsit ilisimasanik imallit oqaasertai atuassavaat apequtillu akissutissarsillugit. Apeqqutinut ataasiakkaanut akissutitik immiutissavaat.

Aajuku apeqqutit assigiinngitsut oqaloqatigiissutigisinnaasatut siunnersuutit:

Sermersuaq aappaat tamanna Kalaallit Nunaannut qanoq sunniuteqassava?

    • Sermersuup Kalaallit Nunaat naqisimajunnaaraluarpagu, taava nuna qaffassaaq. Tamanna aallartereerpoq; ukioq 2004-mit Kalaallit Nunaat ukimut 4 cm-rit miss. qaffakkiartortoq uuttorneqarsimavoq.
    • Tassa tamatuma paasinarsiinnarpaa ukiup ataatsip ingerlanerani sermip qanoq annertutigisup aattarnera.

Seqernup qinngorneri akisuatinneqanngikkaangata tassa utertinneqanngikkaangata, taava qanoq pisoqartarpa?

  • Utertitsisinnaassuseq eqqartorsinnaavaat.
  • Seqernup qinngorneri utertinneqanngippata, kissassutsip qaffanneranik tamaalilluni nunarsuup kissakkiartorneranut ilapertuutaasinnaapput.
  • Sermeq apullu tamarmik aappata, naasoqassutsimut immamullu iluaqutaasumik, seqernup qinngorneri tigoorarneqassapput.

Sikup ataani uuliamik nassaartoqaraluarpat susoqasssava?

  • Tamaani uuliap qallornissaanik politikikkut soqutiginnittoqassaaq.
  • Uuliamik nassaartoqaraluarpat qallorneqarpallu, gassinik silaannarmik kissakkiartortitsisartunik aniatitsinerup annertusineranik kinguneqassaaq.

Aasaanerani sermeq tamarmi aakkaluarpat naasoqassutsimut qanoq kinguneqassava?

  • Naasoqassuseq sermeqassusaata akerlianik annertunerulersinnaassaaq. Naasut seqernup qinngorneranik tigooraasarput fotosyntesimullu tamanna atortarlugu; pissutsimi taamak ittumi silaannarmit CO2 atorneqartarpoq.

Imaq 7 meterinik qaffakkaluarpat qanoq pisoqassava?

  • Nunarpassuit qarsutsinermik nalaanneqassapput najorneqarsinnaajunnaallutillu.
  • Immap sarfai aamma sunnerneqassapput taamaalillunilu nunarsuup silaata pissusaa aamma sunnerneqarluni.

Apeqqutit pillugit ataatsimoorlusi inaarutaasumik eqikkaassaasi ilinniartullu quppernermi 16-17-mi ilisimalikkatik nutaat paasissutissaasivimminnut ilanngutissavaat.

Tusarnaagassiamik immiussineq. Ilitsersuut 1 uani takuk.

Qimussersinnaaneq piffissanngoraangat, qupperneq 22-23

Atuartut maannakkut pinngortitalerinermi taaguutit atorlugit assersuut nassuiarlugu suliaqassapput. Qupperneq 22-23-mi Kalaallit Nunaanni silap allanngorneranik assersuutit marluk sammineqarput. Assersuutinik allanik naleqquttunik illit nammineq nassaarsiorsinnaavutit, imaluunniit atuartut internettimi assersuutinik ujarlertillugit.

  • Gassit silaannarmik kissakkiartortitsisartut, taakkulu naatitsivittut sunniummik pilersitsisarput seqernullu qinngornerinik Nunarsuarmik kiassatsitsisartut assingat. CO2, H2O aamma CH4 tassaapput gassit silaannarmik kissakkiartortitsisartunut assersuutaasinnaasut. 

Assimut najoqqutarisaq: ​​https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Greenhouse-effect-t2.svg. 

  • Sermip Kujalliup, 1850-mili milliartorsimasup, assinga. 

Assimut najoqqutarisaq: https://www.geocenter.dk/sermeq-kujalleq-gletsjeren/ 

Atuartut eqimattannguakkuutaarlutik assersuutinik nassuiaanerminni sammisaminnut taaguutit paasissutissaasivimminnut allattorlugit ilanngussorsimasatik atussavaat.

  • Silap allanngornera, naatitsivittut sunniut, gassit silaannarmik kissakkiartortitsisartut, sermip ningimarnga, utersaartitsisinnaassuseq.
  • Atuartut taaguutit allat paasissutissasivimmiinngitsut soorunami atorsinnaavaat.

Atuartut assersuutit pillugit oqallinnertik immiutissavaat quppernermullu 22-23-mut ikkullugu. Atuartut quppernermi 16-17-mi paasissutissaasivimminnut ilisimasanik nutaanik ilanngussuinissaannut periarfississavatit.

Tusarnaagassianik ikkussuineq. Ilitsersuut 1 uani takuk.

Atuartut apeqqutilliissutinik ajornartorsiut pillugu oqaaseqatigiiliornermut atorneqarsinnaasunik suliaqassapput.

Qupperneq 24-25

Qupperneq 24-25-i Q-tavlimik ilisserusiaq takuneqarsinnaavoq, taannalu atuartut apeqqutillinerminni atussavaat. Apeqquteqaatini, soorlu podcastimi takuneqarsinnaasoq, Kalaallit Nunanni silap allanngoriartornera qitiutinneqassaaq.

Q-tavli sammisanut sisamanut, qaffasissutsinut sisamanut tulleriiutaakkanut immikkoortinneqarsimavoq:

  • immikkoortoq sungaartoq aappaluartoq – piviusorpalaartoq
  • immikkoortoq sungaartoq – nassuiaarpalaartoq
  • immikkoortoq qorsuk – misissoqqissaaripalaartoq
  • immikkoortoq tungujortoq – nalilersuerpaalaartoq

Atuartut eqimattannguakkuutaarlutik q-tavli sammillugu sulissapput. Immikkoortunut sisamanut tamanut ataasiakkanut naleqquttumik minnerpaamik ataatsimik misilillugu apeqquteqassapput.

Aajuku apeqqutissatut siunnersuutit atuartunut ikiuutaalluarsinnaasut:

  • gassi silaannarmik kissakkiartortitsisartoq sunaana?
  • sooquna ukiukkut qimussersinnaaneq sivikillisimasoq?
  • qanoq isilluni (kikkut?) qimussertarnerup sivikilliartornera unitsinneqarsinnaava?
  • sooq qanorlu silap allanngoriartornerata sunnerpaatigut?
  • silap allangoriartorneri qanoq pilersarpat?
  • qaqugumitaava ukiup ingerlanerani qimussertarneq taamaatinneqavissava?
  • gassinik silaannarmik kissakkiartortitsisartunik aniatitsineq annikillisarneqarsinnaava?

Qupperneq 26-27

Quppernermi 26-27-mi atuartut apeqqutitik tamaasa allattussavaat. Ilisserut/titartagaq apeqqutiminnut tunngavilersuinermut atorusuppassuk karsi assinut ikkussuiffissaq aamma ikkunneqarsimavoq.

Eqimattat tamarmik Q-tavlimi immikkoortunut sisamanut tamanut apeqqutissaminnik oqaasertalersuereerpata, taava ataatsimoorlusi inaarutaasumik eqikkaassaasi, taamaalilluni eqimattat allat atuartut isumassarsiorfiginiassammatigit.

Ataatsimoorlusi apeqqutit assigiinngitsut eqqartoreerussigit, atuartut eqimattakkaarlutik ilinniartitsisorlu suleqatigalugu apeqqut soqutiginartinnerpaasartik saqqummiutissavaat.

Apeqqut taanna maannakkut ajornartorsiut pillugu oqaaseqatigiiliornerannut 

atussavaat akissutissarsiorlugulu.

Qupperneq 28-29

Atuartut eqimattaminni ajornartorsiut pillugu oqaaseqatigiiliornertik isumaqatigiissutigeerunikku, qupperneq 28-29-mut allassavaat. Ajornartorsiut pillugu oqaaseqatigiiliornerannut karsi ataaseq inissinneqarsimavoq, karsi ataaseq ajornartorsiut pillugu oqaaseqatigiiliartik qanoq akineqarnissaanut ilitsersuut, ilisserummut/titartakkamut sinissaq kiisalu karsi sulinerminni tassunga killikkallarnerminnut atatillugu qisuariaatiminnut allaffissaq.

Atuartut quppernermi 28-mi karsit immersoreerunikkit, aammalu ilisserut/titartagaq ikkutereersimagunikku eqimattaq allat peqatigalugit imminnut qisuariaaffigissapput qisuariaateqarlutillu.

Qisuariaatit kaammatuinertalimmik aallaaveqarnissaat isumannaassavat, immikkoortoq “Naliliineq” piumaguit takusinnaavat.

Eqimattannguakkuutaarlutik qisuaateqareerpata qisuariarfigineqareerpatalu ajornartorsiutitut oqaaseqatigiiliartik nalerissarsinnaavat. Apeqqullu akissutissarsiorlugu sulineq maannakkut aallartissinnaanngorpoq.

Qupperneq 30-31

Qupperneq 30-31-mi atuartut akissutitik ikkutissavaat. Akissutip imartussusaa qanoq piffissaqartiginersi naapertorlugu suliarissavarsi. Qupperneq 30-31-mi akissutissamut karsi, ilisserummut/titartakkamut sinissaq imaluunniit allamut kiisalut tusarnaagassamiut immiussiffissaq inissinneqarsimapput. Atuartut akissutiminnut suna atorniarnerlugu nammineq aalajangissavaat pisariaqartitsinerlu naapertorlugu karsit sinissallu amerlisinnaavaat ikilillugilluunniit. Taamatut aamma quppernerit arlallit ilanngussinnaavaat.

Paasissutissaasivittik atussavaat aamma internetimi paasisassarsiorsinnaapput. Aajuku nittartartakkanut siunnersuutit:

  • Visit Greenland – Kalaallit Nunaanni silap allanngoriartorneranut najoqqutassiaq. uani pissarsiarineqarsinnaavoq.
  • Silap pissusianut leksikoni – sila pillugu nukissiornermillu aaqqiissutissanik ilisimasat piviusorpalaartut. uani pissarsiarineqarsinnaapput.
  • Geus.dk – De Nationale Geologiske Undersøgelser for Danmark og Grønland.  uani pissarsiarineqarsinnaavoq. 

Atuartut akissutitik atuaqatiminnut saqqummiutissavaat. 

Tusarnaagassianik, assinik, allaaserisap oqaasertaanik isiginnaagissiamillu ikkussuineq. Se iIlitsersuut 1, 2, 3 aamma 5 uani takuk.

Suliap nanginnissaanut siunnersuutit

  • Matumani silap allanngoriartornera CO2-millu aniatitsinermut atatillugu kinguneri ukkatarineqarsimapput. Aamma aniatitsinerit suminngaaneernerat nukissiutillu pillugit itisiliinissaq toqqarneqarsinnaavoq.
  • Aamma CO2-mik aniatitsinermut atatillugu atuisutut sunik qinigassinneqartarneq eqqarsaatigalugu suliaq nanginneqarsinnaavoq.

Naliliinerup nersualaarinninnermik sinaakkuteqarnissaa isumannaartariaqarpoq. Atuartut isummernissaminnut tapersersorneqartariaqarput: suna pitsaasumik suliarineqarsimava – sunalu pitsaanerusumik suliarineqarsinnaava. Uani annertunerusumik isumassarsiorsinnaavutit: Austin’s Butterfly. Atuartut pingitsooratit sulianik nutaanik sananissaat siunertarineqanngilaq, akerlianilli ilinniartunik nersualaarinninnerup siunertaata paasineqarnissaa isumaliuutigineqarnissaalu anguniarneqarpoq. 

Atuartut ilinniartoqatigimit nersualaarinninnerisa atornissaat kissaatigigukku, atuartut suliaminnik ingerlatitseqqinnissaannik periarfississinnaavatit. Taamaalillutik imminnut nersualaarinninnerit iluaqutigisinnaavaat suliatillu allanngortillugit.

Kangiata Illorsuanit podcastinik allanik suliaqarusukkuit, taava atuartut Book Creatorimi atuagaat toqqornissaa isumatusaarnerussaaq, taamaalilluni tamatuminnga sammisaqarneq atoqqissinnaaniassammat.

Podcasti Kiffaanngissuseq navialinerillu Ilulissani Kangiata Illorsuanit suliarineqarsimavoq.

Podcastimut ilinniartitsinermi ilinniusiaq Kiffaanngissuseq navialinerillu Lotte Brinkmannimit aamma Daniella Maria Manuelimit, Anholtip Læringsværkstedimi inerisarneqarsimavoq.

Ilinniartitsinermi ilinniusiaq Kiffaanngissuseq navialinerillu Creative Commonsip ataani CC:BY tunngavigalugu atorneqarsinnaanera saqqummersinneqarsimavoq.

Ilinniartitsinermi ilinniusiap oqaasertai, suliassartai assitaalu siammarterneqarsinnaapput, assilineqarsinnaapput suliarineqarsinnaallutillu, taamaallaallu suminngaanernera imatut issuarneqarnissaa ‘Kiffaanngissuseq navialinerillu by Isfjordscenteret Ilulissat’ kissaatigaarput.

SIDE TIL SIDE VEJLEDNING TIL OPGAVER I

BOOK CREATOR ELEVBOGEN “FRIHED OG FARER”

Eleverne møder Isfjordscenteret i fire billeder: sommer og vinter, skelettet af bygningen og Kangia gletsjerfronten.

På side 6-7 er der dels en tekst, dels tre videoer, der viser tilblivelsen af Isfjordscenteret.

I klassen kan I tale om:

  • Hvad Isfjordscenteret er.
  • Hvad formålet med en institution som Isfjordscenteret er.
  • Hvordan der ser ud omkring Isfjordscenteret.
  • Forskellen på sommer og vinter, både der hvor I bor og i Grønland.

Eleverne skal gøre sig klart, hvad de allerede ved om Grønland, inden de påbegynder arbejdet med podcasten. I denne podcast er der fokus på slædehunde og klimaforandringer ved Isfjorden, men måske har I arbejdet med nogle af de andre podcasts eller på anden måde erhvervet viden, som kan aktiveres inden arbejdet.

På side 8 er der et link til Google Maps. Her kan eleverne selv prøve at finde Isfjordscenteret på et kort.

Du kan også eksperimentere med at lade dem finde stederne i podcasten, så de har et billede af hvor de er placeret. Her er stederne:

  • Ilulissat
  • Isfjorden
  • Indlandsisen
  • Hundepladsen ved Isfjordscenteret

På side 8 er der desuden fire spørgsmål som kan hjælpe eleverne på vej. Her er nogle flere:

  • Hvad ved du om indlandsisen?
  • Hvilke sprog taler de i Grønland?

Side 9 er beregnet til svar. Eleverne vælger selv deres udtryksform. Nogle muligheder i BookCreator:

  • lave en model/tegning i hånden og indsætte den
  • finde billeder i BookCreator som omhandler Grønland, og indsætte dem. Herefter kan man lave en tekst til billederne med den viden man har
  • indspille en lydfil hvor man fortæller om det man ved
  • en kombination af ovenstående

På side 10-11 er der indsat et kort over Grønland, med seks røde markører. Lad eleverne placerer markørerne der hvor de kender byer eller bygder i Grønland. De kan skrive navnet på byen eller bygden i feltet ved siden af markørerne.

Indspilning af lydoptagelse, indsættelse af billeder og indsættelse af tekst. se instruktion 1, 2 og 3 her.

Eleverne skal nu lytte til podcasten Frihed og farer. På side 12 står der en kort tekst med en introduktion til podcasten samt en kort vejledning til hvordan eleverne skal arbejde med faglig lytning. De finder podcasten ved at klikke på billedet på side 13.

 

Det anbefales at lade eleverne lytte parvis eller i mindre grupper.

 

Lad gerne eleverne bruge nogle minutter på at tale om det, de har hørt, inden de går i gang med arbejdet på side 14-15.

 

På side 14-15 skal eleverne lave et resumé af det de har hørt i podcasten. Det kan de vælge at gøre på forskellige måder; de må vælge en eller flere.

  • skrive en tekst
  • indspille en lydfil
  • lave en model/tegning
  • noget helt andet som de er vant til at arbejde med i forhold til resumé og notatteknik

Indspilning af lydoptagelse, indsættelse af billeder og tekst. se instruktion 1, 2 og 3 her.

I skal nu lave en fælles opsamling i klassen hvor I gennemgår elevernes arbejde med siderne 14-15. Den fælles opsamling skal forberede eleverne således at de kan lave deres eget opslagsværk, som de kan vende tilbage til undervejs i arbejdet med podcasten.

På siderne 16-17 skal eleverne forklare betydningen af de nøgleord og fagbegreber, som I sammen gennemgår. De vælger selv om der skal anvendes tekst, lyd, billede, tegning, eller en kombination heraf. Deres produkter vil indgå i det videre arbejde med podcasten.

Vi anbefaler at du starter med at bede eleverne om at komme med de nøgleord og eventuelt fagbegreber, som de har hørt i podcasten. Bagefter supplerer du med følgende nøgleord og fagbegreber, der er centrale i podcasten og vigtige i det videre arbejde.

  • Slædekusk og slædehunde – slædekusken fører slæden, der trækkes af slædehunde.

Ane Sofie og Flemming er slædekuske. Slædehundene er udholdende og kan fornemme når isen er tynd.

Hvordan er man en god slædekusk?

Hvordan tror I, at hundene kan fornemme når isen er tynd?

  • Hundespand – slædehundene er samlet i et spand.

Når man sætter hundespandet sammen, skal man tænke på hvilket forhold hundene har til hinanden. Der skal både være hunde som er stærke, og hunde som er gode førerhunde.

Når man har fundet de hunde der skal med i hundespandet, skal de spændes fast. Det gøres med seletøj og skagler. Seletøjet sidder fast på slædehunden, og skagler forbinder seletøjet med hundeslæden. Skaglerne sidder ofte i en vifteform.

Nogle gange sker det at spandet løber fra én, så man står tilbage med en slæde uden hunde.

Hvorfor er det vigtigt at samle alle slædehundene i et hundespand?

Hvorfor er det vigtigt at tænke på slædehundenes forhold til hinanden, når man skal sammensætte et hundespand?

  • Indlandsisen – består af en iskappe der dækker et større område med is med tilhørende gletsjere.

Iskappen i Grønland er den næststørste i verden, iskappen på Antarktis er den største.

Hvordan ville resten af Jorden se ud hvis al indlandsisen smeltede?

Hvad sker der med vandstanden når indlandsisen smelter?

Følgende begreber er fagbegreber der ikke kommer fra podcasten, men som er nødvendige for at kunne løse opgaverne

  • Klimaforandring, drivhuseffekten og drivhusgas – vejret bliver varmere, og isen smelter.

Drivhuseffekten opstår når mennesker og dyr udleder drivhusgasser, hvilket betyder at Jorden bliver varmere og varmere. Det bedst kendte eksempel på en drivhusgas er CO2. Men der findes også andre drivhusgasser.

I Grønland betyder klimaforandringer at isen smelter hurtigere og tidligere år for år.  

Hvad betyder klimaforandringer for Ane Sofie og Flemming?

Hvad ved vi om klimaforandringer?

Er det muligt at mindske den menneskelige udledning af drivhusgasser?

  • Gletsjer – en ismasse i bevægelse.

Når der falder nyt sne oven på en ismasse, vil lagene blive presset så tungt sammen, at de til sidst begynder at flyde. Det sker, fordi vægten fra de øverste lag presser og vrider de nederste lag, som vil sætte sig i bevægelse. En gletsjer kan ‘kælve’. Det sker når stykker af gletsjeren brækkes af og flyder ud i vandet.

Hvilke materialer kan en gletsjer transportere med sig?

  • Albedo-effekt – er et udtryk for hvor stor en andel af sollyset et objekt eller materiale reflekterer. Hvis objektet eller materialet ikke reflekterer sollys, har det en Albedo på 0. Hvis det reflekterer alt sollyset, har det en Albedo på 1.

Kan du mærke forskel på hvor varmt du har det, når du har en hhv. sort eller hvid t-shirt på?

Indspilning af lydoptagelse, indsættelse af billeder og tekst. se instruktion 1, 2 og 3 her.

Eleverne skal med udgangspunkt i Ane Sofies fortælling om frihed beskrive hvad frihed betyder for dem, og hvornår de føler de kan være sig selv. På side 18-19 er der indsat hjælpemidler i form af tekstbokse, billedrammer og ikoner, der viser hvad man kan indsætte.

De kan vælge om de vil skrive en tekst, lave/finde et billede, indsætte en musikvideo eller noget helt fjerde. De kan selv fjerne eller tilføje kasser efter behov.

Lad eleverne vise deres fortælling om frihed for hinanden, enten i grupper eller med deres sidemakker.

Indspilning af lydoptagelse, indsættelse af billeder, tekst og video. se instruktion 1, 2, 3 og 5 her.

Eleverne skal arbejde med nogle af konsekvenserne ved drivhuseffekten. På side 20-21 er der 5 kasser med fakta om drivhuseffekten; der er desuden 5 talebobler med spørgsmål der passer til kasserne med fakta.

Eleverne skal læse teksterne i kasserne med fakta, og svare på spørgsmålene. De skal indtale deres svar til hvert spørgsmål.

Her er forslag til hvad I kan tale om ved de forskellige spørgsmål:

Hvad sker der med Grønland hvis indlandsisen smelter?

  • Hvis indlandsisen ikke længere presser Grønland ned, vil selve landet stige. Det sker allerede; fra 2004 har man målt at Grønland stiger ca. 4 cm årligt.
  • Det er altså en indikator for, hvor meget is der smelter om året.

Hvis solens stråler ikke bliver reflekteret og dermed sendt tilbage, hvad sker der så?

  • Tal gerne om Albedo-effekten.
  • Hvis solens stråler ikke bliver reflekteret, kan det bidrage til temperaturstigning og dermed den globale opvarmning.
  • Hvis al isen og sneen smelter, til fordel for vegetation og havvand, vil solens stråler blive absorberet.

Hvad sker der, hvis man finder olie under isen?

  • Der vil være politisk interesse i området for at udvinde olien.
  • Hvis man finder olie og udvinder den, vil det bidrage til udledningen af drivhusgasser.

Hvad vil der ske med vegetationen, hvis al isen smelter om sommeren?

  • Vegetationen vil kunne vinde terræn til fordel for isen. Planter absorberer solens lys og udnytter dette til fotosyntese; i denne proces optages CO2 fra atmosfæren.

Hvad sker der, hvis havet stiger 7 meter?

  • Så vil mange lande blive oversvømmet og ubeboelige.
  • Det vil også påvirke havstrømmene og dermed det globale klimasystem.

Lav en fælles opsamling på spørgsmålene, og lad eleverne tilføje ny viden til deres opslagsværk på side 16-17.

Indspilning af lydoptagelse. Se instruktion 1 her.

Eleverne skal nu arbejde med at bruge naturfaglige begreber til at forklare en model. På side 22-23 er der to modeller der har klimaforandringer i Grønland som omdrejningspunkt. Find gerne selv flere relevante modeller, eller lad eleverne søge på internettet efter modeller.

  • Billede af drivhusgasserne der skaber drivhuseffekten så solens stråler varmer Jorden op. CO2, H2O og CH4 er eksempler på drivhusgasser.

Kilde til billedet: ​​https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Greenhouse-effect-t2.svg.

  • Billede af gletsjeren Sermeq Kujalleq som er svundet ind siden 1850.

Kilde til billedet: https://www.geocenter.dk/sermeq-kujalleq-gletsjeren/

I mindre grupper skal eleverne benytte de fagbegreber som de skrev ned i deres opslagsværk til at forklare modellerne.

  • Klimaforandringer, drivhuseffekten, drivhusgas, gletsjer, Albedo-effekt.
  • Eleverne må naturligvis gerne benytte andre begreber end dem fra opslagsværket.

De skal optage deres samtale om modellerne og indsætte på siderne 22-23. Giv desuden eleverne mulighed for at tilføje ny viden til deres opslagsværk på side 16-17.

Indsættelse af lydfiler. Se instruktion 1 her.

Eleverne skal arbejde med at stille spørgsmål som kan bruges til en problemformulering.

Side 24-25

På side 24-25 er der en model af Q-tavlen, som eleverne skal bruge til at stille spørgsmål. Omdrejningspunktet for spørgsmålene skal være klimaforandringer i Grønland, som det fremgår af podcasten.

Q-tavlen er inddelt i fire felter der repræsenterer fire taksonomiske niveauer:

  • det orange felt – det faktuelle
  • det gule felt – det forklarende
  • det grønne felt – det analyserende
  • det blå felt – det perspektiverende

Lad eleverne sidde sammen i mindre grupper og arbejde med q-tavlen. De skal prøve at stille mindst ét spørgsmål der passer til hvert felt.

Her er forslag til spørgsmål der kan hjælpe eleverne på vej:

  • hvad er en drivhusgas?
  • hvorfor er sæsonen for hundeslædekørsel blevet kortere?
  • hvordan kunne man (hvem?) sætte en stopper for, at sæsonen bliver kortere?
  • hvorfor og hvordan påvirker klimaforandringer os?
  • hvordan opstår klimaforandringer?
  • hvornår mon sæsonen for hundeslædekørsel stopper helt?
  • er det muligt at mindske udledning af drivhusgasser?

Side 26-27

På side 26-27 skal eleverne indsætte alle deres spørgsmål. Der er også indsat en kasse til billeder, hvis de vil bruge en model/tegning til at understøtte deres spørgsmål.

Når alle grupperne har formuleret spørgsmål til alle fire felter i Q-tavlen, skal I lave en fælles opsamling så eleverne kan få inspiration af de andre grupper.

Når I sammen har fået gennemgået de forskellige spørgsmål, skal eleverne i grupper og i samarbejde med læreren, nu finde frem til det spørgsmål der optager dem mest.

 Dette spørgsmål skal de nu bruge som en problemformulering, og forsøge at finde svar på.

Side 28-29

Når eleverne er blevet enige om deres problemformulering i gruppen, skal de skrive den ind på side 28-29. Der er indsat en kasse til deres problemformulering, en kasse til at beskrive hvordan de vil besvare deres problemformulering, en ramme til en model/tegning og en kasse til at skrive feedback på deres arbejde indtil videre.

Når eleverne har udfyldt kasserne på side 28, og eventuelt indsat en model/tegning, skal de modtage og afgive feedback sammen med en anden gruppe.

Sørg for at rammerne for feedback er positivt, se evt. i afsnittet “Evaluering”.

Efter de har modtaget og afgivet feedback i mindre grupper, kan du justere deres problemformulering. Arbejdet med at besvare spørgsmålet kan nu begynde.

Side 30-31

På side 30-31 skal eleverne indsætte deres besvarelse. Lad omfang på besvarelsen afspejle hvor meget tid I har til forløbet. På side 30-31 er der indsat en kasse til selve besvarelsen, en ramme til en model/tegning eller andet og en plads til at indspille en lydfil. Eleverne bestemmer selv hvad de vil bruge til deres besvarelse og kan tilføje og fjerne kasser og rammer efter behov. Ligesom de kan tilføje flere sider.

De skal bruge deres opslagsværk, og de kan søge efter viden på internettet. Her er forslag til hjemmesider:

  • Visit Greenland – guide til klimaforandringer i Grønland. Kan findes her.
  • Klima leksikon – faktuel viden om klima og energiløsninger. Kan findes her.
  • dk – De Nationale Geologiske Undersøgelser for Danmark og Grønland. Kan findes her.

Eleverne skal præsentere deres besvarelse for resten af klassen.

Indsættelse af lydfiler, billeder, tekst og video. Se instruktion 1, 2, 3 og 5 her.

Forslag til videre arbejde

  • Her har der været fokus på klimaforandringer og konsekvenser i forhold til udledning af CO2. Man kan også vælge at dykke ned i hvor udledninger kommer fra og arbejde med energikilder.
  • Man kan også arbejde videre med hvilke valg man som forbrugere foretager som hænger sammen med CO2 -udledning.

Sørg for at rammerne for feedback er positiv kritik. Eleverne skal støttes i at tage stilling til: hvad er godt – hvad kan eventuelt gøres bedre. Få mere inspiration her: Austin’s Butterfly. Det er ikke nødvendigvis med henblik på at de skal lave nye produkter, men snarere at eleverne opdager og arbejder med denne positive kritik.

Ønsker du, at eleverne skal gøre brug af klassens feedback, kan du vælge at afsætte tid til at arbejde videre med produkterne. Således at de kan bruge hinandens feedback, og ændre i deres produkt.

Hvis du vil arbejde med nogle af de andre podcasts fra Isfjordscenteret, kan det give mening at gemme elevernes Book Creator bog, så arbejdet med den kan benyttes igen.

Podcasten Frihed og farer er udviklet af Isfjordscenteret i Ilulissat.

Undervisningsmaterialet til Podcasten Frihed og farer er udviklet af Lotte Brinkmann og Daniella Maria Manuel, Anholt Læringsværksted.

Undervisningsmaterialet Frihed og farer er udgivet under en Creative Commons kreditering-licens CC:BY.

Materialets tekster, opgaver og billeder må deles, gengives og bearbejdes, når blot man krediterer ophavet ‘Frihed og farer by Isfjordscenteret Ilulissat’.

QUPPERNERMIT QUPPERNERMUT ILITSERSUUT – BOOK CREATORIMI ATUAGAQ “KIFFAANNGISSUSEQ NAVIALINERILLU”

Kangiata Illorsuata atuartunut ilisaritinnerani assit sisamat atorneqarput, tassa aasaanerani ukiuuneranilu assilisat, illorsuup saarngi kiisalu Kangiata sermiata saava.

Quppernermi 6-7-mi atugassiaq ataaseq kiisalu isiginnaagassiat pingasut Kangiata Illorsuata pileqqaarneranik takutitsisut takuneqarsinnaapput.

Klassimi oqaloqatigiissutigisinnaavasi:

  • Kangiata Illorsua sunaanersoq.
  • Kangiata Illorsuani suliffeqarfittut suna siunertarineqarnersoq.
  • Kangiata Illorsuata eqqaa qanoq isikkoqarnersoq.
  • Najukkassinni Kalaallit Nunaanilu aasap ukiullu assigiinngissusaat.

Eleverne skal gøre sig klart, hvad de allerede ved om Grønland, inden de påbegynder arbejdet med podcasten. I denne podcast er der fokus på slædehunde og klimaforandringer ved Isfjorden, men måske har I arbejdet med nogle af de andre podcasts eller på anden måde erhvervet viden, som kan aktiveres inden arbejdet.

På side 8 er der et link til Google Maps. Her kan eleverne selv prøve at finde Isfjordscenteret på et kort.

Du kan også eksperimentere med at lade dem finde stederne i podcasten, så de har et billede af hvor de er placeret. Her er stederne:

  • Ilulissat
  • Isfjorden
  • Indlandsisen
  • Hundepladsen ved Isfjordscenteret

På side 8 er der desuden fire spørgsmål som kan hjælpe eleverne på vej. Her er nogle flere:

  • Hvad ved du om indlandsisen?
  • Hvilke sprog taler de i Grønland?

Side 9 er beregnet til svar. Eleverne vælger selv deres udtryksform. Nogle muligheder i BookCreator:

  • lave en model/tegning i hånden og indsætte den
  • finde billeder i BookCreator som omhandler Grønland, og indsætte dem. Herefter kan man lave en tekst til billederne med den viden man har
  • indspille en lydfil hvor man fortæller om det man ved
  • en kombination af ovenstående

På side 10-11 er der indsat et kort over Grønland, med seks røde markører. Lad eleverne placerer markørerne der hvor de kender byer eller bygder i Grønland. De kan skrive navnet på byen eller bygden i feltet ved siden af markørerne.

Indspilning af lydoptagelse, indsættelse af billeder og indsættelse af tekst. se instruktion 1, 2 og 3 her.

Atuartut maannakkut podcasti Kiffaanngissuseq navialinerillu tusarnaassaavaat. Quppernermi 12-mi atuagassiami naatsunnguami podcasti kiisalu atuartut suliamut tunngasumik tusarnaarnermi qanoq sulinissaannut ilitsersuut naatsunnguaq ilisaritinneqarpoq. Podcasti quppernermi 13-mi assiliaq toorlugu aallartissaavaat.

Atuartut marlukkaarlutik imaluunniit eqimattannguakkuutaarlutik tusarnaarnissaat innersuutigineqarpoq. 

Atuartut quppernermi 14-15-mi tusarnaakkaminnut atatillugu suliassaminnik aallartitsinnagit minutsit arlallit atorlugit tusarnaarsimasartik pillugu oqaloqatigiissinnaapput.

Qupperneq 14-15-mi atuartut podcastimi tusarnaakkatit tunngavigalugit imaqarniliussapput. Periutsit assigiinngitsut toqqarlugit suliarisinnaavaat; ataatsimik arlalinnilluunniit toqqaasinnaapput.

  • atuagassialiorlutik allassinnaapput
  • tusarnaagassiamik immiussisinnaapput
  • ilisserummik/titartakkamik sanasinnaapput
  • allarluinnarmik imaqarniliornermut eqqaamassutissiornermullu atatillugu sulinermi sungiusimasaminnik

Tusarnaagassiamik immiussineq, assinik ikkussuineq atugassiamillu ikkussuineq. ilitsersuut 1, 2 aamma 3 uani takuk.

Maannakkut klassissinni ataatsimoorlusi inaarutaasumik eqikkaallusi naggasiissaasi, tassanilu quppernerni 14-mi 15-milu atuartut suliaat eqqartussavasi. Ataatsimoorlunilu inaarutaasumik eqikkaalluni nalilineq atuartut namminneq paasissutissaasiviliornissaannut piareersaataassaaq, taamaalillutik podcastimik suliaqarnerminni uterfigisinnaaniassammassuk. 

Qupperneq 16-17-mi oqaatsit pingaarnerit taaguutillu eqqartorsimasasi qanoq isumaqarnersut nassuiassavaat. Atugassiaq, tusarnaagassiaq, assiliaq, titartagaq imaluunnit taakkua akulerullugit atussanerlugit nammineq toqqaasinnaapput. Atuartut suliaat podcastimi suliap nanginnerani atorneqassapput.

Innersuutigaarput atuartut oqaatsinik pingaarnernik taaguutinilluunniit podcastimi tusarsimasaminnik siunnersuuteqarnissaannik qinnuigalugit aallartissasutit. Tamatuma kingorna oqaatsinik pingaarnernik taaguutinillu makuninga, podcastimi qitiusuni suliallu nanginnerani pingaaruteqartunik, ilanngussissaatit.

  • Qimussertartoq qimmillu qimuttut – qimussertartup qamutit qimminit qimuttut aquttarpai.

Ane Sofie Flemmingiliu qimussertartuupput. Qimmit qimuttut qasusueqaat sikulu saalisimagaangat malugisinnaasarpaat.

Qanoq ililluni qimussillaqqissunngortoqartarpa?

Ilissi qanoq isumaqarpisi qimmit qanoq ilillutik siku saalisimasoq malugisinnaagaat?

    • Qimusseq – qimmit qimuttut ataatsimut katersorneqartarput.

Qimmit qimuttut ataatsimut katersoraanni qimmit imminnut qanoq pissuseqarnersut eqqarsaatigisariaqarpoq. Qimusseq qimminik nukittuunik pikkorissumillu ittoquteqarnissaat pisariaqarpoq. 

Qimmit qimuttussat katitereeraanni qamutinut pituttorneqassapput. Tamanna anulerlugit pituutalerlugillu pisarput. Anut qimmimut qimuttumut atitinneqartarput pituutaasalu anut qamutinut atassusertarpaat. Pituutat qimmit sanileriiaartussanngorlugit takeqatigiinnik inissitsiterneqartarput.

Ilaannikkut qimmit aallariaqataarsinnaasarput, taamaalillunilu qamutit qimmeqaratik kiserngoruttarlutik.

Sooq qimmit qimuttut tamarmik qimuttoqatigiinnut katersornissaat pingaaruteqarpa?

Sooq qimuttoqatigiit katitissagaani qimmit qimuttut imminnut pissusaat eqqarsaatigissallugu pingaaruteqarpa?

    • Sermersuaq – sermertamik nunamik annertuumik sermimik qalliisumik sermilimmillu sananeqaateqarpoq.

Kalaallit Nunaata sermertaa nunarsuarmi sermersuit annersaasa tulleraat, Sikuiuitsumi Kujallermi sermertaq annersaavoq.

Sermersuaq tamarmi aakkaluarpat Nunarsuup sinnera qanoq isikkoqassagaluarpa?

Sermersuaq aappat immap qatsissusaanut qanoq sunniuteqassava?

Taaguutit maku sammisamut taaguutaapput podcastimi atorneqanngitsut, sulialli naammassinissaanut pisariaqartut

    • Silap allanngornera, naatitsivittut sunniut gassillu silaannarmik kissakkiartortitsisartut – sila kiannerulerpoq, sikulu aappoq.

Naatitsivittut sunniut pilersarpoq inuit uumasullu gassinik silaannarmik kissakkiartortitsisartunik aniatitsigaanngata, tamannalu Nunarsuup kissakkiartuaarneranik kinguneqarpoq. Gassi silaannarmik kissakkiartortitsisartut assersuutitut ilisimaneqarnerpaatut taaneqarsinnaasoq tassaavoq CO2. Kisianni aamma silaannarmik kissakkiartortitsisartunik allanik gasseqarpoq.

Kalaallit Nunaanni silap allanngoriartornera ukiut tamaasa sikup sukkanerusumik siusinnerusumillu aakkiartortarneranik kinguneqarpoq.

Silap allanngoriartornera Ane Sofiemut Flemminngimullu qanoq kinguneqarpa?

Silap allanngoriartornera pillugu sunik ilisimasaqarpugut?

Inuit gassinik silaannarmik kissakkiartortitsisartunik aniatitsinerat millisinneqarsinnaava?

  • Sermip ningimarnga – sermeq ingerlaartoq.

Aperlaat sermimut tukkaangamik, aputit qaleriaat ima sakkortutigisumik naqinneqartarput allaat naggataatigut ingerlaalersarlutik. Tassunga pissutaavoq aputit qaleriiaat qalliit qaleriianik allernik naqitsinerata ulortitsineratalu kinguneranik ingerlaalertitsisarnerat. Sermip ningimarnga “iigarsinnaavoq”. Tamanna pisarpoq sermip ningimarnga nalloraangat sermillu imaanut saavikkaangata.

Sermip ningimarngata suut nassataralugit ingerlassinnaavai?

    • Utersaartitsisinnaassuseq (Albedo-effekt) – tassaavoq seqernup qinngornerata ilaa nunarsuarmut suli anngutsinnani nunap qaavaniittunit assigiingitsunit utersaartinneqartarnera. Sunaluunniit nunap qaavaniittoq seqernup qinngorneranik utersaartitsineq ajortoq utersaartitsisinnaassusaa 0-mik nalilerneqartarpoq. Sunaluunniit seqernup qinngorneri tamakkerlugit utersaartitsisartoq utersaartitsisinnaassusaa 1-mik nalilerneqartarpoq.

Qernertumik imaluunniit qaqortumik t-shirteqarlutit kissassusaata assigiinnerat malugisinnaaviuk?

Tusarnaagassasiamik immiussineq, assinik atuagassiamillu ikkussuineq; ilitsersuut 1, 2 aamma 3 uani takuk.

Atuartut Ane Sofie´p kiffanngissuseq pillugu oqaluttuarnera aallaavigalugu kiffaanngissuseq nammineq qanoq isumaqartinnerlugu qanoq innikkullu kisimmiivinnermik misigisimasarlutik allaaserissavaat. Quppernermi 18-19-mi allattuiffissaq, assinik ikkussuiffissaq titartagaaqqallu suut ikkussorneqarsinnaanerinut iluaqutaasinnaasut ikkunneqarsimapput.

Atuagassiamik allassanerlutik, assilialiussanerlutik/assimik ujarlissanerlutik, isiginnaagassiamik nipilersuutitalimmik ikkussissanerlutik imaluunniit allarluinnarmik toqqaassanerlutik nammineq aalajangissavaat. Pisariaqartitsinertik naapertorlugu karsinik piiaasinnaapput imaluunniit ikkussuillutik.

Atuartut kiffaanngissuseq pillugu oqaluttualiatik atuaqatiminnut eqimattakkaarlutik imaluunniit saniliminnut saqqummiutissavaat.

Tusarnaagassiamik immiussineq, assinik, atuagassiamik isiginnaagassiamillu ikkussuineq; ilitsersuut 1, 2, 3 aamma 5 uani takuk.

Atuartut naatitsivittut sunniutip kingunerisa ilaannik suliaqassapput. Quppernermi 20-21-mi naatitsivittut sunniut pillugu ilisimasat pillugit karseqarpoq 5-nik; kiisalu pullartat apeqqutinik oqaasertalersukkat 5-mat karsinut ilisimasanik imalinnut naleqqussakkat takuneqarsinnaallutik.

Atuartut karsit ilisimasanik imallit oqaasertai atuassavaat apequtillu akissutissarsillugit. Apeqqutinut ataasiakkaanut akissutitik immiutissavaat.

Aajuku apeqqutit assigiinngitsut oqaloqatigiissutigisinnaasatut siunnersuutit:

Sermersuaq aappaat tamanna Kalaallit Nunaannut qanoq sunniuteqassava?

    • Sermersuup Kalaallit Nunaat naqisimajunnaaraluarpagu, taava nuna qaffassaaq. Tamanna aallartereerpoq; ukioq 2004-mit Kalaallit Nunaat ukimut 4 cm-rit miss. qaffakkiartortoq uuttorneqarsimavoq.
    • Tassa tamatuma paasinarsiinnarpaa ukiup ataatsip ingerlanerani sermip qanoq annertutigisup aattarnera.

Seqernup qinngorneri akisuatinneqanngikkaangata tassa utertinneqanngikkaangata, taava qanoq pisoqartarpa?

  • Utertitsisinnaassuseq eqqartorsinnaavaat.
  • Seqernup qinngorneri utertinneqanngippata, kissassutsip qaffanneranik tamaalilluni nunarsuup kissakkiartorneranut ilapertuutaasinnaapput.
  • Sermeq apullu tamarmik aappata, naasoqassutsimut immamullu iluaqutaasumik, seqernup qinngorneri tigoorarneqassapput.

Sikup ataani uuliamik nassaartoqaraluarpat susoqasssava?

  • Tamaani uuliap qallornissaanik politikikkut soqutiginnittoqassaaq.
  • Uuliamik nassaartoqaraluarpat qallorneqarpallu, gassinik silaannarmik kissakkiartortitsisartunik aniatitsinerup annertusineranik kinguneqassaaq.

Aasaanerani sermeq tamarmi aakkaluarpat naasoqassutsimut qanoq kinguneqassava?

  • Naasoqassuseq sermeqassusaata akerlianik annertunerulersinnaassaaq. Naasut seqernup qinngorneranik tigooraasarput fotosyntesimullu tamanna atortarlugu; pissutsimi taamak ittumi silaannarmit CO2 atorneqartarpoq.

Imaq 7 meterinik qaffakkaluarpat qanoq pisoqassava?

  • Nunarpassuit qarsutsinermik nalaanneqassapput najorneqarsinnaajunnaallutillu.
  • Immap sarfai aamma sunnerneqassapput taamaalillunilu nunarsuup silaata pissusaa aamma sunnerneqarluni.

Apeqqutit pillugit ataatsimoorlusi inaarutaasumik eqikkaassaasi ilinniartullu quppernermi 16-17-mi ilisimalikkatik nutaat paasissutissaasivimminnut ilanngutissavaat.

Tusarnaagassiamik immiussineq. Ilitsersuut 1 uani takuk.

Qimussersinnaaneq piffissanngoraangat, qupperneq 22-23

Atuartut maannakkut pinngortitalerinermi taaguutit atorlugit assersuut nassuiarlugu suliaqassapput. Qupperneq 22-23-mi Kalaallit Nunaanni silap allanngorneranik assersuutit marluk sammineqarput. Assersuutinik allanik naleqquttunik illit nammineq nassaarsiorsinnaavutit, imaluunniit atuartut internettimi assersuutinik ujarlertillugit.

  • Gassit silaannarmik kissakkiartortitsisartut, taakkulu naatitsivittut sunniummik pilersitsisarput seqernullu qinngornerinik Nunarsuarmik kiassatsitsisartut assingat. CO2, H2O aamma CH4 tassaapput gassit silaannarmik kissakkiartortitsisartunut assersuutaasinnaasut. 

Assimut najoqqutarisaq: ​​https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Greenhouse-effect-t2.svg. 

  • Sermip Kujalliup, 1850-mili milliartorsimasup, assinga. 

Assimut najoqqutarisaq: https://www.geocenter.dk/sermeq-kujalleq-gletsjeren/ 

Atuartut eqimattannguakkuutaarlutik assersuutinik nassuiaanerminni sammisaminnut taaguutit paasissutissaasivimminnut allattorlugit ilanngussorsimasatik atussavaat.

  • Silap allanngornera, naatitsivittut sunniut, gassit silaannarmik kissakkiartortitsisartut, sermip ningimarnga, utersaartitsisinnaassuseq.
  • Atuartut taaguutit allat paasissutissasivimmiinngitsut soorunami atorsinnaavaat.

Atuartut assersuutit pillugit oqallinnertik immiutissavaat quppernermullu 22-23-mut ikkullugu. Atuartut quppernermi 16-17-mi paasissutissaasivimminnut ilisimasanik nutaanik ilanngussuinissaannut periarfississavatit.

Tusarnaagassianik ikkussuineq. Ilitsersuut 1 uani takuk.

Atuartut apeqqutilliissutinik ajornartorsiut pillugu oqaaseqatigiiliornermut atorneqarsinnaasunik suliaqassapput.

Qupperneq 24-25

Qupperneq 24-25-i Q-tavlimik ilisserusiaq takuneqarsinnaavoq, taannalu atuartut apeqqutillinerminni atussavaat. Apeqquteqaatini, soorlu podcastimi takuneqarsinnaasoq, Kalaallit Nunanni silap allanngoriartornera qitiutinneqassaaq.

Q-tavli sammisanut sisamanut, qaffasissutsinut sisamanut tulleriiutaakkanut immikkoortinneqarsimavoq:

  • immikkoortoq sungaartoq aappaluartoq – piviusorpalaartoq
  • immikkoortoq sungaartoq – nassuiaarpalaartoq
  • immikkoortoq qorsuk – misissoqqissaaripalaartoq
  • immikkoortoq tungujortoq – nalilersuerpaalaartoq

Atuartut eqimattannguakkuutaarlutik q-tavli sammillugu sulissapput. Immikkoortunut sisamanut tamanut ataasiakkanut naleqquttumik minnerpaamik ataatsimik misilillugu apeqquteqassapput.

Aajuku apeqqutissatut siunnersuutit atuartunut ikiuutaalluarsinnaasut:

  • gassi silaannarmik kissakkiartortitsisartoq sunaana?
  • sooquna ukiukkut qimussersinnaaneq sivikillisimasoq?
  • qanoq isilluni (kikkut?) qimussertarnerup sivikilliartornera unitsinneqarsinnaava?
  • sooq qanorlu silap allanngoriartornerata sunnerpaatigut?
  • silap allangoriartorneri qanoq pilersarpat?
  • qaqugumitaava ukiup ingerlanerani qimussertarneq taamaatinneqavissava?
  • gassinik silaannarmik kissakkiartortitsisartunik aniatitsineq annikillisarneqarsinnaava?

Qupperneq 26-27

Quppernermi 26-27-mi atuartut apeqqutitik tamaasa allattussavaat. Ilisserut/titartagaq apeqqutiminnut tunngavilersuinermut atorusuppassuk karsi assinut ikkussuiffissaq aamma ikkunneqarsimavoq.

Eqimattat tamarmik Q-tavlimi immikkoortunut sisamanut tamanut apeqqutissaminnik oqaasertalersuereerpata, taava ataatsimoorlusi inaarutaasumik eqikkaassaasi, taamaalilluni eqimattat allat atuartut isumassarsiorfiginiassammatigit.

Ataatsimoorlusi apeqqutit assigiinngitsut eqqartoreerussigit, atuartut eqimattakkaarlutik ilinniartitsisorlu suleqatigalugu apeqqut soqutiginartinnerpaasartik saqqummiutissavaat.

Apeqqut taanna maannakkut ajornartorsiut pillugu oqaaseqatigiiliornerannut 

atussavaat akissutissarsiorlugulu.

Qupperneq 28-29

Atuartut eqimattaminni ajornartorsiut pillugu oqaaseqatigiiliornertik isumaqatigiissutigeerunikku, qupperneq 28-29-mut allassavaat. Ajornartorsiut pillugu oqaaseqatigiiliornerannut karsi ataaseq inissinneqarsimavoq, karsi ataaseq ajornartorsiut pillugu oqaaseqatigiiliartik qanoq akineqarnissaanut ilitsersuut, ilisserummut/titartakkamut sinissaq kiisalu karsi sulinerminni tassunga killikkallarnerminnut atatillugu qisuariaatiminnut allaffissaq.

Atuartut quppernermi 28-mi karsit immersoreerunikkit, aammalu ilisserut/titartagaq ikkutereersimagunikku eqimattaq allat peqatigalugit imminnut qisuariaaffigissapput qisuariaateqarlutillu.

Qisuariaatit kaammatuinertalimmik aallaaveqarnissaat isumannaassavat, immikkoortoq “Naliliineq” piumaguit takusinnaavat.

Eqimattannguakkuutaarlutik qisuaateqareerpata qisuariarfigineqareerpatalu ajornartorsiutitut oqaaseqatigiiliartik nalerissarsinnaavat. Apeqqullu akissutissarsiorlugu sulineq maannakkut aallartissinnaanngorpoq.

Qupperneq 30-31

Qupperneq 30-31-mi atuartut akissutitik ikkutissavaat. Akissutip imartussusaa qanoq piffissaqartiginersi naapertorlugu suliarissavarsi. Qupperneq 30-31-mi akissutissamut karsi, ilisserummut/titartakkamut sinissaq imaluunniit allamut kiisalut tusarnaagassamiut immiussiffissaq inissinneqarsimapput. Atuartut akissutiminnut suna atorniarnerlugu nammineq aalajangissavaat pisariaqartitsinerlu naapertorlugu karsit sinissallu amerlisinnaavaat ikilillugilluunniit. Taamatut aamma quppernerit arlallit ilanngussinnaavaat.

Paasissutissaasivittik atussavaat aamma internetimi paasisassarsiorsinnaapput. Aajuku nittartartakkanut siunnersuutit:

  • Visit Greenland – Kalaallit Nunaanni silap allanngoriartorneranut najoqqutassiaq. uani pissarsiarineqarsinnaavoq.
  • Silap pissusianut leksikoni – sila pillugu nukissiornermillu aaqqiissutissanik ilisimasat piviusorpalaartut. uani pissarsiarineqarsinnaapput.
  • Geus.dk – De Nationale Geologiske Undersøgelser for Danmark og Grønland.  uani pissarsiarineqarsinnaavoq. 

Atuartut akissutitik atuaqatiminnut saqqummiutissavaat. 

Tusarnaagassianik, assinik, allaaserisap oqaasertaanik isiginnaagissiamillu ikkussuineq. Se iIlitsersuut 1, 2, 3 aamma 5 uani takuk.

Suliap nanginnissaanut siunnersuutit

  • Matumani silap allanngoriartornera CO2-millu aniatitsinermut atatillugu kinguneri ukkatarineqarsimapput. Aamma aniatitsinerit suminngaaneernerat nukissiutillu pillugit itisiliinissaq toqqarneqarsinnaavoq.
  • Aamma CO2-mik aniatitsinermut atatillugu atuisutut sunik qinigassinneqartarneq eqqarsaatigalugu suliaq nanginneqarsinnaavoq.

Naliliinerup nersualaarinninnermik sinaakkuteqarnissaa isumannaartariaqarpoq. Atuartut isummernissaminnut tapersersorneqartariaqarput: suna pitsaasumik suliarineqarsimava – sunalu pitsaanerusumik suliarineqarsinnaava. Uani annertunerusumik isumassarsiorsinnaavutit: Austin’s Butterfly. Atuartut pingitsooratit sulianik nutaanik sananissaat siunertarineqanngilaq, akerlianilli ilinniartunik nersualaarinninnerup siunertaata paasineqarnissaa isumaliuutigineqarnissaalu anguniarneqarpoq. 

Atuartut ilinniartoqatigimit nersualaarinninnerisa atornissaat kissaatigigukku, atuartut suliaminnik ingerlatitseqqinnissaannik periarfississinnaavatit. Taamaalillutik imminnut nersualaarinninnerit iluaqutigisinnaavaat suliatillu allanngortillugit.

Kangiata Illorsuanit podcastinik allanik suliaqarusukkuit, taava atuartut Book Creatorimi atuagaat toqqornissaa isumatusaarnerussaaq, taamaalilluni tamatuminnga sammisaqarneq atoqqissinnaaniassammat.

Podcasti Kiffaanngissuseq navialinerillu Ilulissani Kangiata Illorsuanit suliarineqarsimavoq.

Podcastimut ilinniartitsinermi ilinniusiaq Kiffaanngissuseq navialinerillu Lotte Brinkmannimit aamma Daniella Maria Manuelimit, Anholtip Læringsværkstedimi inerisarneqarsimavoq.

Ilinniartitsinermi ilinniusiaq Kiffaanngissuseq navialinerillu Creative Commonsip ataani CC:BY tunngavigalugu atorneqarsinnaanera saqqummersinneqarsimavoq.

Ilinniartitsinermi ilinniusiap oqaasertai, suliassartai assitaalu siammarterneqarsinnaapput, assilineqarsinnaapput suliarineqarsinnaallutillu, taamaallaallu suminngaanernera imatut issuarneqarnissaa ‘Kiffaanngissuseq navialinerillu by Isfjordscenteret Ilulissat’ kissaatigaarput.

ILULISSANI NAJUGAQARUT OQALUTTUAAT TUSARNAAKKIT

00:00
00:00

Qimmit inaat

00:00
00:00

Kiffaanngissuseq navianartorsiornerlu

00:00
00:00

Sermeq inuunermik tunisisoq

00:00
00:00

Piniartutut inuuneq

00:00
00:00

Illoqarfik qaleraleqarfik

00:00
00:00

Niuerniummi qoorortuuaraq

00:00
00:00

Nunaqarfinni inuuneq

00:00
00:00

Qerititsivinni toqqortaatit

00:00
00:00

Qaamaneq uteqqippoq

OQALUTTUANI PEQATAASUT TAMAASA ANNERTUUMIK QUJAFFIGERUSUPPAGUT

1. William & Niels Petersen 2. Ane Sofie & Flemming Lauritzen, Klaus Nordvig Andersen 3. Malik Niemann 4. Mikkel Petersen 5. Palle Jeremiassen, Mikkel Petersen, Lisa Helene Sap 6. William Petersen, Malik Niemann 7. Ole Dorph 8. Elin Andersen, Vera Mølgaard, Malik Niemann  9. Lisa Helene Sap

Suliniut Nordeap aningaasaateqarfianiit taperneqarpoq Katrine Nylandimillu pilersitaalluni