SERMEQ INUUNERMIK TUNISISOQ

ILINNIARNERTUUNNGORNIARTUNUT

Sermeq inuunermik tunisisoq podcastit katillugit qulingiluaasut Ilulissani Kangiata Illorsuanut Katrine Nylandimit suliarineqarsimasut ilagaat.

Book creatormi atuakkamut ilitsersuut

Sermeq inuunermik tunisisoq tassaavoq atuartut atuagaat podcastimut assinganik atilimmut tunngasoq.

Podcasti sivisussuseqarpoq 4:35.

Podcastip ingerlanera atuartut misissuineq, misileraaneq pilersitsinerlu eqqarsaatigalugit ilinniarnermut isiginnittaasiat pingaarnerutillugit aaqqissorneqarsimavoq.

Podcastimik sammisaqarneq pingasunik immikkoortortaqarpoq:

  • Podcastip tusarnaalinnginnerani suliaqarneq.
  • Podcastimik tusarnaarneq suliaqarnerlu.
  • Podcastimit sammisamik ilisimasanillu suliareqqiineq.

Podcasti atuartunut saqqummiutinnginnerani tusarnaaqqaarnissaa isumatsialaavoq.

ILINNIUSIAQ PILLUGU

Ilinniartitsissutit akimorlugit – pinngortitalerineq uumassusilerineq nunalerinerlu ukkataralugit, aamma qallunaatoorneq.

  • Atuartut sermip ningimarngi pillugit tunngaviusumik ilisimasaqalissapput.
  • Atuartut Sermeq Kujalleq inuunermillu tunisisarnera pillugu immikkut ilisimasaqalissapput.
  • Atuartut attaveqatigiissinnaassusertik suleqatigiissinnaassusertillu sungiusassavaat.

Atuartut eqimattannguakkuutaarlutik, marlukkaarlutik imaluunniit ataasiakkaarlutik sulinissaat innersuussutigaarput. Atuartunut ataasiakkaanut suna tulluarnerunersoq kiisalu piginnaasat sorliit ineriartortinneqassanersut naapertorlugu. Eqqumaffigisariaqarpoq ikinngutigilluarnerpaasaq tamatigut suleqatikkuminarnerpaaneq ajormat. Atuartut akornanni suleqatigiinneq tassarpiaavoq suleqatigiinnermik siunertalik katerisimaarnerinnaanngitsoq.

Book creatormi atuakkamut ilitsersuut

Sermeq inuunermik tunisisoq tassaavoq atuartut atuagaat podcastimut assinganik atilimmut tunngasoq.

Podcasti sivisussuseqarpoq 4:35.

Podcastip ingerlanera atuartut misissuineq, misileraaneq pilersitsinerlu eqqarsaatigalugit ilinniarnermut isiginnittaasiat pingaarnerutillugit aaqqissorneqarsimavoq.

Podcastimik sammisaqarneq pingasunik immikkoortortaqarpoq:

  • Podcastip tusarnaalinnginnerani suliaqarneq.
  • Podcastimik tusarnaarneq suliaqarnerlu.
  • Podcastimit sammisamik ilisimasanillu suliareqqiineq.

Podcasti atuartunut saqqummiutinnginnerani tusarnaaqqaarnissaa isumatsialaavoq.

ILINNIUSIAQ PILLUGU

Ilinniartitsissutit akimorlugit – pinngortitalerineq uumassusilerineq nunalerinerlu ukkataralugit, aamma qallunaatoorneq.

  • Atuartut sermip ningimarngi pillugit tunngaviusumik ilisimasaqalissapput.
  • Atuartut Sermeq Kujalleq inuunermillu tunisisarnera pillugu immikkut ilisimasaqalissapput.
  • Atuartut attaveqatigiissinnaassusertik suleqatigiissinnaassusertillu sungiusassavaat.

Atuartut eqimattannguakkuutaarlutik, marlukkaarlutik imaluunniit ataasiakkaarlutik sulinissaat innersuussutigaarput. Atuartunut ataasiakkaanut suna tulluarnerunersoq kiisalu piginnaasat sorliit ineriartortinneqassanersut naapertorlugu. Eqqumaffigisariaqarpoq ikinngutigilluarnerpaasaq tamatigut suleqatikkuminarnerpaaneq ajormat. Atuartut akornanni suleqatigiinneq tassarpiaavoq suleqatigiinnermik siunertalik katerisimaarnerinnaanngitsoq.

00:00
00:00

Sermeq inuunermik tunisisoq

QUPPERNERMIT QUPPERNERMUT ILITSERSUUT – BOOK CREATORIMI ATUAGAQ “SERMEQ INUUNERMIK TUNISISOQ”

Kangiata Illorsuata atuartunut ilisaritinnerani assit sisamat atorneqarput, tassa aasaanerani ukiuuneranilu assilisat, illorsuup saarngi kiisalu Kangiata sermiata saava.

Quppernermi 6-7-mi atugassiaq ataaseq kiisalu isiginnaagassiat pingasut Kangiata Illorsuata pileqqaarneranik takutitsisut takuneqarsinnaapput.

Klassimi oqaloqatigiissutigisinnaavasi:

  • Kangiata Illorsua sunaanersoq.
  • Kangiata Illorsuani suliffeqarfittut suna siunertarineqarnersoq.
  • Kangiata Illorsuata eqqaa qanoq isikkoqarnersoq.
  • Najukkassinni Kalaallit Nunaanilu aasap ukiullu assigiinngissusaat.

Atuartut podcastimi suliaminnik aallartitsinnatik Kalaallit Nunaat pillugu suut ilisimareernerlugit paasisariaqarpaat. Uani podcastimi sermit ningimarngi ukkatarineqarput, kisianni immaqa podcastit allat ilaannik suliaqarsimavusi imaaluunniit suliaq aallartitsinnagu atorneqarsinnaasunik allatigut ilisimasanik pissarsiaqarsimavusi.

Qupperneq 8-mi Google Maps-inut linkeqarpoq. Tassani nunap assingani Kangiata Illorsua atuartut nammineq misilillugu nassaariniarsinnaavaat.

Aamma misileraallutit podcastimi sumiiffinnik ujaasitissinnaavatit, taamaalillutik sumiiffissiniassammatigit. Sumiiffiit tassaapput:

  • Ilulissat
  • Sermeq Kujalleq
  • Kangia

Aammattaaq quppernermi 8-mi apeqqutit sisamat atuartunut aqqutissiusinnaasut allassimapput. Aajuku suli allat apeqqutissat:

  • Kalaallit Nunaanni qanoq angalarpat?
  • Kalaallit Nunaanni oqaatsit suut atorneqarpat?

Qupperneq 9 akissutaannut atorneqassaaq. Atuartut akissutertik qanoq ilusilersussanerlugu namminneq aalajangissavaat. Book Creatorimi periarfissat aakua:

  • assassorlutik ilisserummik/titartakkamik sanasinnaapput ikkullugulu
  • Kalaallit Nunaat pillugu Book Creatorimi assinik ujarlersinnaapput ikkullugillu.
    Tamatuma kingorna nammineq ilisimasat aallaavigalugit assit allagartalersorneqarsinnaapput.
  • ilisimasat oqaluttuaralugit tusarnaagassiamik immiussisinnaapput
  • imaluunniit qulaani siunnersuutit assigiinngitsut akulerullugit.

Qupperneq 10-11-mi Kalaallit Nunaata nunap assinga arfinilinnik aappaluttunik nalunaaqutsersorneqarsimasoq ikkunneqarsimavoq. Atuartut nalunaaqutsersuutit Kalaallit Nunaanni illoqarfiit imaluunniit nunaqarfiit sumiiffiinut ilisimasaminnut ikkussussavaat. Nalunaaqutsersorneqartut saneraani allattuiffissani illoqarfiup imaluunniit nunaqarfiup aqqa allassinnaavaat.

Tusarnaagassiamik immiussineq, assinik atugassiamillu ikkussuineq; ilitsersuut 1, 2 aamma 3 uani takuk.

Atuartut maannakkut podcasti Sermeq inuunermik tunisisoq tusarnaassaavaat. Podcasti quppernermi 13-mi assiliaq toorlugu aallartissaavaat. Quppernermi 12-mi atuagassiami naatsunnguami podcasti kiisalu atuartut suliamut tunngasumik tusarnaarnermi qanoq sulinissaannut ilitsersuut naatsunnguaq ilisaritinneqarpoq. 

Atuartut marlukkaarlutik imaluunniit eqimattannguakkuutaarlutik tusarnaarnissaat innersuutigissavarput. Atuartut quppernermi 14-15-mi tusarnaakkaminnut atatillugu suliassaminnik aallartitsinnagit minutsit arlallit atorlugit tusarnaarsimasartik pillugu oqaloqatigiissinnaapput.

Qupperneq 14-15-mi atuartut podcastimi tusarnaakkatik tunngavigalugit imaqarniliussapput. Periutsit assigiinngitsut toqqarlugit suliarisinnaavaat; ataatsimik arlalinnilluunniit toqqaasinnaapput.

  • atuagassialiorlutik allassinnaapput
  • tusarnaagassiamik immiussisinnaapput
  • ilisserummik/titartakkamik sanasinnaapput
  • allarluinnarmik imaqarniliornermut eqqaamassutissiornermullu atatillugu sulinermi sungiusimasaminnik

Tusarnaagassiamik immiussineq, assinik ikkussuineq atugassiamillu ikkussuineq; ilitsersuut 1, 2 aamma 3 uani takuk.

Maannakkut klassissinni ataatsimoorlusi inaarutaasumik eqikkaallusi naggasiissaasi, tassanilu quppernerni 14-mi 15-milu atuartut suliaat eqqartussavasi.

Ataatsimoorlunilu inaarutaasumik eqikkaalluni nalilineq atuartut namminneq paasissutissaasiviliornissaannut piareersaataassaaq, taamaalillutik podcastimik suliaqarnerminni uterfigisinnaaniassammassuk. 

Qupperneq 16-17-mi oqaatsit pingaarnerit taaguutillu eqqartorsimasasi qanoq isumaqarnersut nassuiassavaat. Atugassiaq, tusarnaagassiaq, assiliaq, titartagaq imaluunnit taakkua akulerullugit atussanerlugit nammineq toqqaasinnaapput. Atuartut suliaat podcastimi suliap nanginnerani atorneqassapput.

Innersuutigaarput atuartut oqaatsinik pingaarnernik taaguutinilluunniit podcastimi tusarsimasaminnik siunnersuuteqarnissaannik qinnuigalugit aallartissasutit. Tamatuma kingorna oqaatsinik pingaarnernik taaguutinillu makuninga, podcastimi qitiusuni suliallu nanginnerani pingaaruteqartunik, ilanngussissaatit.

  • Sermeq sisujartortoq – oqaaseq sermip ningimarnga isumaqarpoq ”sermip sarfaa”. Sermeq sisujartortoq sermitaq annertooq ingerlaartoq. Sermersuarmi aperlaap qaleriaarluni oqimaassusaa naammatsikkaangat sermip naqqa sinerissap tungaanut ingerlaalersarpoq. Sermip sarfaapinngortoq sermimik sisujartortumik taaneqartarpoq.

Sermeq sisujartortoq inuunermik qanoq ililluni tunisisarnasoraasiuk?

  • Iigarneq – sermip sisujartortup killingani sikuminersuit nunarsuup nutsuineranik imaanut nakkaraangata iigarnermik taaneqartarpoq. Oqartoqarsinnaavoq sermeq sisujartortoq iluliarsuarnik sikuminernillu ”ernisoq”. Iigarnersuit, tassa sermip sisujartortup saava annertoorujussuanngorluni kaangartiteraangat, aasaanerani qaqutiguinnaq pisarput, kisianni sermip sinaani sikuminerngit katagartuaannarput ukiorlu kaajallallugu takuneqarsinnaallutik.

Soormitaavana sermip sisujartortup saava annertoorujussuaq taamaallaat aasaaneraneri iigartartoq?

  • Kaaviiaarneq – taamatut pissutsip ilisarnaatigaa sunaluunniit akulikinnerusumik akuttunerusumilluunniit aalajangersimasumik uteqqikkaangat, utertaqattaaraangat.

Sermeq kaaviiaartuuvoq. Sermip ingerlaarneri ukiup ingerlanerani issimik kiammillu sunnerneqartarput.

Qanoq innikkut sermeq sisujartortoq ingerlaarnerusarpa, qanoq innikkullu sermeq sisujartortoq uningajattarpa? Soormitaava?

  • Uumasut – Kangiani uumasut nunarsuarmi sumiiffinnut allanut naleqqiullugit allaanerujussuupput. Tamatumunnga pissutaapput piffissap sivisoorujussuup ingerlanerani kaperlattarnera kiisalu issittarnerujussua.

Najugaqarfinni ukiup ingerlanerani aalajangersimasuni uumassuseqarneq qanoq isikkoqarpa?

Tusarnaagassiamik immiussineq, assinik ikkussuineq atugassiamillu ikkussuineq; ilitsersuut 1, 2 aamma 3 uani takuk.

Atuartut maannakkut sammisamut tunngasumik atuarlutik Ilulissallu Kangiata Sermia pillugu suliaqassapput, tamaanilu Malik Sermeq Kujallermut timmisartumik takornariartitsisarpoq.

Qupperneq 18-mi geus.dk-mit uunga linkeqarpoq Kvikguide til Ilulissat Isfjord, tassanilu Ilulissat Kangiata Sermia atuagassiani assilianilu sammineqarpoq. Asseq siulleq sermeq sisujartortoq, Sermeq Kujalleq, takutinneqarpoq.

Atuartut marlukkaarlutik imaluunniit eqimattannguakkuutaarlutik nittartakkami atuagassiaq atuassavaat. Tassani atuartut siornatigut tusarsimanngisaannik sammisamut taaguuteqarsinnaavoq. Oqaatsit tamakku qanoq isumaqarnersut paasiniaassavaat atuartillutillu siumoraangamikkit qupperneq 19-mi allattassavaat. Atuartut assit oqaasertaasa aamma atuarnissaannik eqqaasissavatit.

Qupperneq 20-21-mi titartakkap oqaasertai arfineq pingasut atuagassiamut oqaasertallit takuneqarsinnaapput, taakkulu atuartut atuagassiaq atuareerunikku oqaatsillu nalusatik qanoq isumaqarnersut paasiniareerunikkit akissavaat. Apeqqutit tamaasa ataasiakkaarlugit tusarnaagassiaralugit akissavaat.

Tusarnaagassiamik immiussineq; ilitsersuut 1 uani takuk.

Atuartut maannakkut Kangiani imaani inuussutissat uiguleriiaat pillugit suliaqassapput.

Qupperneq 22-23-mi Kalaallit Nunaanni inuussutissanut uiguleriiaanut assersuut takuneqarsinnaavoq. Qupperneq 23-mi aamma apeqqutissat sisamat takuneqarsinnaapput. Asseq apeqqutillu klassimi ataatsimoorlusi oqaluuserissavarsi. Piffissaqarussi uumasoqatigiit allat inuussutissatut uiguleriiaarnerat misilillugu titartarsinnaavarsi. Assersuutigalugu orpippassuarni, inoqajuitsumi imaluunniit sumiiffinni allani. Qupperneq 22-23-mi suliaqareerussi atuartut inuussutissat uiguleriiaat pillugit quppernermi 16-17-mi paasissutissaasivitsik nutartissavaat.

Atuartut paasissutissaasivitsik nutartereerunikku eqimattannguakkuutaarlutik qupperneq 24-27-mi suliatik nangissavaat.

Qupperneq 24-25-mi uumasut assigiinngitsut pillugit ilisimasat allattorsimaffiannik aqqanilinnik bokseqarpoq, taakkulu Kangiani inuussutissanut uiguleriiaanut ilaapput. Qupperneq 26-27-mi quppernermi 24-25-mi uumasut sammineqartut assingi takutinneqarput.

Atuartut maannakkut assit inuussutissatut uiguleriiaanngorlugit inissitsitissavaat. Aqerluusaq titartaanermut atorneqartartoq atorlugu inuussutissat uiguleriiaaliaminnut tikkutaasat inissaannut inissitsitissavaat.

Aqerluusamik titartaaneq; ilitsersuut 4 uani takuk.

Atuartut fotosyntese, Nunarsuarmi uumassusilinnut tamanut tunngaviusoq, sammissavaat. Issittumi imani inuussutissat uiguleriiaarneranni sikup naasui tunngaviupput, taakkumi tassaammata qaamaneq atorlugu uumassutissanik pilersitsisinnaasut.

Qupperneq 28-29-mi atuagassiat marluk “Kangerlummi sermilimmi uumasorpassuit ” aammalu “Immap sikuata upernaakkut naggorissisarneranut pingaarutaanera” atuarneqarsinnaapput. Atuartut atuagassiat taakku marluk atuassavaat atuareerussiullu klassimi ataatsimoorlusi inaarutaasumik eqikkaassaasi.

Ataatsimoorlusi inaarutaasumik eqikkaanissinni aajuku apeqqutit atorsinnaasatit:

  • Ilulissani ukioq qanoq ittarpa?
  • Upernaakkut aasaakkullu suut pilersinneqartarpat?
  • Atuagassiami sikup ataani silarsuaq uumasoqatigiinnut allanut sanilliunneqarpoq, taakku sanilliunneqartut suuppat?
  • Issittumi inuussutissanut uiguleriiaani suna pingaarnersaava?
  • Sikup naasui immap naasuaraata assigai?

Qupperneq 30-31-mi sikup naasui tunngavigalugit qaamaneq atorlugu uumassutissaliornerup atuagassianngorlugu nassuiarneqarnera takuneqarsinnaavoq, taannalu atuartut qupperneq 22-27-mi sammisimavaat. Atuartut atuagassiaq atuassavaat, tamatumalu kingorna qaamaneq atorlugu uumassutissaliorneq eqqortumik takutinneqarnissaa anguniarlugu karsit inissaannut inissitsitissavaat.

Qamaneq atorlugu uumassutissaliorneq (Fotosyntese):

6CO2 + 6H2O + Seqernup qinngorneri → 6O2 + C6H12O6 

Qupperneq 26-29 sammereerussiuk, atuartut quppernermi 16-17-mi taaguut Qamaneq atorlugu uumassutissaliorneq (Fotosyntese) paasissutissaasivimminnut ilanngutissavaat.

Atuartut podcastimi peqataasumit Malimmit saaffigineqarsimallutik takorluussavaat. Qulimiguulimmik angallassisarnerminut atatillugu pilerisaarusiornissamut ikiortissarsiorpoq. Pilerisaarut takornariat ornitassaannik paasisitsissaaq Malillu ilagalugu qulimiguulimmik takornariarnissamut inniminniinissaannut pileritsatsissaaq.

Atuartut eqimattannguakkuutaarlutik pilerisaarut suliarissavaat.

Quppernermi 32-33-mi allaaserisap oqaasertaanut karsi ataaseq assillu sinissai marluk ikkunneqarsimapput, taakkununngalu pilerisaarusiartik ikkussinnaavaat. Karsit pisariaqartitsinertik naapertorlugu ilaartorsinnaavaat piiarlugilluunniit. Pappiara atorlugu pilerisaarusiorsinnaapput assinillu ikkussillutik, aamma Book Creatorimi titartagartalersorlugu assiliatalersorlugulu imaluunniit taakku akulerullugit toqqaannarlugu suliarisinnaavaat.

Eqimattat pilerisaarusiatik atuaqatiminnut saqqummiutissavaat.

Assinik allaaserisallu oqaasertaanik ikkussineq; ilitsersuut 2 aamma 3 uani takuk.

Naliliinerup nersualaarinninnermik sinaakkuteqarnissaa isumannaartariaqarpoq. Atuartut isummernissaminnut tapersersorneqartariaqarput: suna pitsaasumik suliarineqarsimava – sunalu pitsaanerusumik suliarineqarsinnaava. Uani isumassarsiorsinnaavutit: Austin’s Butterfly.

Atuartut pingitsooratit sulianik nutaanik sananissaat siunertarineqanngilaq, akerlianilli ilinniartunik nersualaarinninnerup siunertaata paasineqarnissaa isumaliuutigineqarnissaalu anguniarneqarpoq. 

Atuartut ilinniartoqatigimit nersualaarinninnerisa atornissaat kissaatigigukku, atuartut suliaminnik ingerlatitseqqinnissaannik periarfississinnaavatit. Taamaalillutik imminnut nersualaarinninnerit iluaqutigisinnaavaat suliatillu allanngortillugit.

Kangiata Illorsuanit podcastinik allanik suliaqarusukkuit, taava atuartut Book Creatorimi atuagaat toqqornissaa isumatusaarnerussaaq, taamaalilluni tamatuminnga sammisaqarneq atoqqissinnaaniassammat.

Podcasti Sermeq inuunermik tunisisoq Ilulissani Kangiata Illorsuanit suliarineqarsimavoq.

Podcastimut ilinniartitsinermi ilinniusiaq Sermeq inuunermik tunisisoq Lotte Brinkmannimit aamma Daniella Maria Manuelimit, Anholtip Læringsværkstedimi inerisarneqarsimavoq.

Ilinniartitsinermi ilinniusiaq Sermeq inuunermik tunisisoq Creative Commonsip ataani CC:BY tunngavigalugu atorneqarsinnaanera saqqummersinneqarsimavoq.

Ilinniartitsinermi ilinniusiap oqaasertai, suliassartai assitaalu siammarterneqarsinnaapput, assilineqarsinnaapput suliarineqarsinnaallutillu, taamaallaallu suminngaanernera imatut issuarneqarnissaa ‘Sermeq inuunermik tunisisoq by Isfjordscenteret Ilulissat’ kissaatigaarput.

QUPPERNERMIT QUPPERNERMUT ILITSERSUUT – BOOK CREATORIMI ATUAGAQ “SERMEQ INUUNERMIK TUNISISOQ”

Kangiata Illorsuata atuartunut ilisaritinnerani assit sisamat atorneqarput, tassa aasaanerani ukiuuneranilu assilisat, illorsuup saarngi kiisalu Kangiata sermiata saava.

Quppernermi 6-7-mi atugassiaq ataaseq kiisalu isiginnaagassiat pingasut Kangiata Illorsuata pileqqaarneranik takutitsisut takuneqarsinnaapput.

Klassimi oqaloqatigiissutigisinnaavasi:

  • Kangiata Illorsua sunaanersoq.
  • Kangiata Illorsuani suliffeqarfittut suna siunertarineqarnersoq.
  • Kangiata Illorsuata eqqaa qanoq isikkoqarnersoq.
  • Najukkassinni Kalaallit Nunaanilu aasap ukiullu assigiinngissusaat.

Atuartut podcastimi suliaminnik aallartitsinnatik Kalaallit Nunaat pillugu suut ilisimareernerlugit paasisariaqarpaat. Uani podcastimi sermit ningimarngi ukkatarineqarput, kisianni immaqa podcastit allat ilaannik suliaqarsimavusi imaaluunniit suliaq aallartitsinnagu atorneqarsinnaasunik allatigut ilisimasanik pissarsiaqarsimavusi.

Qupperneq 8-mi Google Maps-inut linkeqarpoq. Tassani nunap assingani Kangiata Illorsua atuartut nammineq misilillugu nassaariniarsinnaavaat.

Aamma misileraallutit podcastimi sumiiffinnik ujaasitissinnaavatit, taamaalillutik sumiiffissiniassammatigit. Sumiiffiit tassaapput:

  • Ilulissat
  • Sermeq Kujalleq
  • Kangia

Aammattaaq quppernermi 8-mi apeqqutit sisamat atuartunut aqqutissiusinnaasut allassimapput. Aajuku suli allat apeqqutissat:

  • Kalaallit Nunaanni qanoq angalarpat?
  • Kalaallit Nunaanni oqaatsit suut atorneqarpat?

Qupperneq 9 akissutaannut atorneqassaaq. Atuartut akissutertik qanoq ilusilersussanerlugu namminneq aalajangissavaat. Book Creatorimi periarfissat aakua:

  • assassorlutik ilisserummik/titartakkamik sanasinnaapput ikkullugulu
  • Kalaallit Nunaat pillugu Book Creatorimi assinik ujarlersinnaapput ikkullugillu.
    Tamatuma kingorna nammineq ilisimasat aallaavigalugit assit allagartalersorneqarsinnaapput.
  • ilisimasat oqaluttuaralugit tusarnaagassiamik immiussisinnaapput
  • imaluunniit qulaani siunnersuutit assigiinngitsut akulerullugit.

Qupperneq 10-11-mi Kalaallit Nunaata nunap assinga arfinilinnik aappaluttunik nalunaaqutsersorneqarsimasoq ikkunneqarsimavoq. Atuartut nalunaaqutsersuutit Kalaallit Nunaanni illoqarfiit imaluunniit nunaqarfiit sumiiffiinut ilisimasaminnut ikkussussavaat. Nalunaaqutsersorneqartut saneraani allattuiffissani illoqarfiup imaluunniit nunaqarfiup aqqa allassinnaavaat.

Tusarnaagassiamik immiussineq, assinik atugassiamillu ikkussuineq; ilitsersuut 1, 2 aamma 3 uani takuk.

Atuartut maannakkut podcasti Sermeq inuunermik tunisisoq tusarnaassaavaat. Podcasti quppernermi 13-mi assiliaq toorlugu aallartissaavaat. Quppernermi 12-mi atuagassiami naatsunnguami podcasti kiisalu atuartut suliamut tunngasumik tusarnaarnermi qanoq sulinissaannut ilitsersuut naatsunnguaq ilisaritinneqarpoq. 

Atuartut marlukkaarlutik imaluunniit eqimattannguakkuutaarlutik tusarnaarnissaat innersuutigissavarput. Atuartut quppernermi 14-15-mi tusarnaakkaminnut atatillugu suliassaminnik aallartitsinnagit minutsit arlallit atorlugit tusarnaarsimasartik pillugu oqaloqatigiissinnaapput.

Qupperneq 14-15-mi atuartut podcastimi tusarnaakkatik tunngavigalugit imaqarniliussapput. Periutsit assigiinngitsut toqqarlugit suliarisinnaavaat; ataatsimik arlalinnilluunniit toqqaasinnaapput.

  • atuagassialiorlutik allassinnaapput
  • tusarnaagassiamik immiussisinnaapput
  • ilisserummik/titartakkamik sanasinnaapput
  • allarluinnarmik imaqarniliornermut eqqaamassutissiornermullu atatillugu sulinermi sungiusimasaminnik

Tusarnaagassiamik immiussineq, assinik ikkussuineq atugassiamillu ikkussuineq; ilitsersuut 1, 2 aamma 3 uani takuk.

Maannakkut klassissinni ataatsimoorlusi inaarutaasumik eqikkaallusi naggasiissaasi, tassanilu quppernerni 14-mi 15-milu atuartut suliaat eqqartussavasi.

Ataatsimoorlunilu inaarutaasumik eqikkaalluni nalilineq atuartut namminneq paasissutissaasiviliornissaannut piareersaataassaaq, taamaalillutik podcastimik suliaqarnerminni uterfigisinnaaniassammassuk. 

Qupperneq 16-17-mi oqaatsit pingaarnerit taaguutillu eqqartorsimasasi qanoq isumaqarnersut nassuiassavaat. Atugassiaq, tusarnaagassiaq, assiliaq, titartagaq imaluunnit taakkua akulerullugit atussanerlugit nammineq toqqaasinnaapput. Atuartut suliaat podcastimi suliap nanginnerani atorneqassapput.

Innersuutigaarput atuartut oqaatsinik pingaarnernik taaguutinilluunniit podcastimi tusarsimasaminnik siunnersuuteqarnissaannik qinnuigalugit aallartissasutit. Tamatuma kingorna oqaatsinik pingaarnernik taaguutinillu makuninga, podcastimi qitiusuni suliallu nanginnerani pingaaruteqartunik, ilanngussissaatit.

  • Sermeq sisujartortoq – oqaaseq sermip ningimarnga isumaqarpoq ”sermip sarfaa”. Sermeq sisujartortoq sermitaq annertooq ingerlaartoq. Sermersuarmi aperlaap qaleriaarluni oqimaassusaa naammatsikkaangat sermip naqqa sinerissap tungaanut ingerlaalersarpoq. Sermip sarfaapinngortoq sermimik sisujartortumik taaneqartarpoq.

Sermeq sisujartortoq inuunermik qanoq ililluni tunisisarnasoraasiuk?

  • Iigarneq – sermip sisujartortup killingani sikuminersuit nunarsuup nutsuineranik imaanut nakkaraangata iigarnermik taaneqartarpoq. Oqartoqarsinnaavoq sermeq sisujartortoq iluliarsuarnik sikuminernillu ”ernisoq”. Iigarnersuit, tassa sermip sisujartortup saava annertoorujussuanngorluni kaangartiteraangat, aasaanerani qaqutiguinnaq pisarput, kisianni sermip sinaani sikuminerngit katagartuaannarput ukiorlu kaajallallugu takuneqarsinnaallutik.

Soormitaavana sermip sisujartortup saava annertoorujussuaq taamaallaat aasaaneraneri iigartartoq?

  • Kaaviiaarneq – taamatut pissutsip ilisarnaatigaa sunaluunniit akulikinnerusumik akuttunerusumilluunniit aalajangersimasumik uteqqikkaangat, utertaqattaaraangat.

Sermeq kaaviiaartuuvoq. Sermip ingerlaarneri ukiup ingerlanerani issimik kiammillu sunnerneqartarput.

Qanoq innikkut sermeq sisujartortoq ingerlaarnerusarpa, qanoq innikkullu sermeq sisujartortoq uningajattarpa? Soormitaava?

  • Uumasut – Kangiani uumasut nunarsuarmi sumiiffinnut allanut naleqqiullugit allaanerujussuupput. Tamatumunnga pissutaapput piffissap sivisoorujussuup ingerlanerani kaperlattarnera kiisalu issittarnerujussua.

Najugaqarfinni ukiup ingerlanerani aalajangersimasuni uumassuseqarneq qanoq isikkoqarpa?

Tusarnaagassiamik immiussineq, assinik ikkussuineq atugassiamillu ikkussuineq; ilitsersuut 1, 2 aamma 3 uani takuk.

Atuartut maannakkut sammisamut tunngasumik atuarlutik Ilulissallu Kangiata Sermia pillugu suliaqassapput, tamaanilu Malik Sermeq Kujallermut timmisartumik takornariartitsisarpoq.

Qupperneq 18-mi geus.dk-mit uunga linkeqarpoq Kvikguide til Ilulissat Isfjord, tassanilu Ilulissat Kangiata Sermia atuagassiani assilianilu sammineqarpoq. Asseq siulleq sermeq sisujartortoq, Sermeq Kujalleq, takutinneqarpoq.

Atuartut marlukkaarlutik imaluunniit eqimattannguakkuutaarlutik nittartakkami atuagassiaq atuassavaat. Tassani atuartut siornatigut tusarsimanngisaannik sammisamut taaguuteqarsinnaavoq. Oqaatsit tamakku qanoq isumaqarnersut paasiniaassavaat atuartillutillu siumoraangamikkit qupperneq 19-mi allattassavaat. Atuartut assit oqaasertaasa aamma atuarnissaannik eqqaasissavatit.

Qupperneq 20-21-mi titartakkap oqaasertai arfineq pingasut atuagassiamut oqaasertallit takuneqarsinnaapput, taakkulu atuartut atuagassiaq atuareerunikku oqaatsillu nalusatik qanoq isumaqarnersut paasiniareerunikkit akissavaat. Apeqqutit tamaasa ataasiakkaarlugit tusarnaagassiaralugit akissavaat.

Tusarnaagassiamik immiussineq; ilitsersuut 1 uani takuk.

Atuartut maannakkut Kangiani imaani inuussutissat uiguleriiaat pillugit suliaqassapput.

Qupperneq 22-23-mi Kalaallit Nunaanni inuussutissanut uiguleriiaanut assersuut takuneqarsinnaavoq. Qupperneq 23-mi aamma apeqqutissat sisamat takuneqarsinnaapput. Asseq apeqqutillu klassimi ataatsimoorlusi oqaluuserissavarsi. Piffissaqarussi uumasoqatigiit allat inuussutissatut uiguleriiaarnerat misilillugu titartarsinnaavarsi. Assersuutigalugu orpippassuarni, inoqajuitsumi imaluunniit sumiiffinni allani. Qupperneq 22-23-mi suliaqareerussi atuartut inuussutissat uiguleriiaat pillugit quppernermi 16-17-mi paasissutissaasivitsik nutartissavaat.

Atuartut paasissutissaasivitsik nutartereerunikku eqimattannguakkuutaarlutik qupperneq 24-27-mi suliatik nangissavaat.

Qupperneq 24-25-mi uumasut assigiinngitsut pillugit ilisimasat allattorsimaffiannik aqqanilinnik bokseqarpoq, taakkulu Kangiani inuussutissanut uiguleriiaanut ilaapput. Qupperneq 26-27-mi quppernermi 24-25-mi uumasut sammineqartut assingi takutinneqarput.

Atuartut maannakkut assit inuussutissatut uiguleriiaanngorlugit inissitsitissavaat. Aqerluusaq titartaanermut atorneqartartoq atorlugu inuussutissat uiguleriiaaliaminnut tikkutaasat inissaannut inissitsitissavaat.

Aqerluusamik titartaaneq; ilitsersuut 4 uani takuk.

Atuartut fotosyntese, Nunarsuarmi uumassusilinnut tamanut tunngaviusoq, sammissavaat. Issittumi imani inuussutissat uiguleriiaarneranni sikup naasui tunngaviupput, taakkumi tassaammata qaamaneq atorlugu uumassutissanik pilersitsisinnaasut.

Qupperneq 28-29-mi atuagassiat marluk “Kangerlummi sermilimmi uumasorpassuit ” aammalu “Immap sikuata upernaakkut naggorissisarneranut pingaarutaanera” atuarneqarsinnaapput. Atuartut atuagassiat taakku marluk atuassavaat atuareerussiullu klassimi ataatsimoorlusi inaarutaasumik eqikkaassaasi.

Ataatsimoorlusi inaarutaasumik eqikkaanissinni aajuku apeqqutit atorsinnaasatit:

  • Ilulissani ukioq qanoq ittarpa?
  • Upernaakkut aasaakkullu suut pilersinneqartarpat?
  • Atuagassiami sikup ataani silarsuaq uumasoqatigiinnut allanut sanilliunneqarpoq, taakku sanilliunneqartut suuppat?
  • Issittumi inuussutissanut uiguleriiaani suna pingaarnersaava?
  • Sikup naasui immap naasuaraata assigai?

Qupperneq 30-31-mi sikup naasui tunngavigalugit qaamaneq atorlugu uumassutissaliornerup atuagassianngorlugu nassuiarneqarnera takuneqarsinnaavoq, taannalu atuartut qupperneq 22-27-mi sammisimavaat. Atuartut atuagassiaq atuassavaat, tamatumalu kingorna qaamaneq atorlugu uumassutissaliorneq eqqortumik takutinneqarnissaa anguniarlugu karsit inissaannut inissitsitissavaat.

Qamaneq atorlugu uumassutissaliorneq (Fotosyntese):

6CO2 + 6H2O + Seqernup qinngorneri → 6O2 + C6H12O6 

Qupperneq 26-29 sammereerussiuk, atuartut quppernermi 16-17-mi taaguut Qamaneq atorlugu uumassutissaliorneq (Fotosyntese) paasissutissaasivimminnut ilanngutissavaat.

Atuartut podcastimi peqataasumit Malimmit saaffigineqarsimallutik takorluussavaat. Qulimiguulimmik angallassisarnerminut atatillugu pilerisaarusiornissamut ikiortissarsiorpoq. Pilerisaarut takornariat ornitassaannik paasisitsissaaq Malillu ilagalugu qulimiguulimmik takornariarnissamut inniminniinissaannut pileritsatsissaaq.

Atuartut eqimattannguakkuutaarlutik pilerisaarut suliarissavaat.

Quppernermi 32-33-mi allaaserisap oqaasertaanut karsi ataaseq assillu sinissai marluk ikkunneqarsimapput, taakkununngalu pilerisaarusiartik ikkussinnaavaat. Karsit pisariaqartitsinertik naapertorlugu ilaartorsinnaavaat piiarlugilluunniit. Pappiara atorlugu pilerisaarusiorsinnaapput assinillu ikkussillutik, aamma Book Creatorimi titartagartalersorlugu assiliatalersorlugulu imaluunniit taakku akulerullugit toqqaannarlugu suliarisinnaavaat.

Eqimattat pilerisaarusiatik atuaqatiminnut saqqummiutissavaat.

Assinik allaaserisallu oqaasertaanik ikkussineq; ilitsersuut 2 aamma 3 uani takuk.

Naliliinerup nersualaarinninnermik sinaakkuteqarnissaa isumannaartariaqarpoq. Atuartut isummernissaminnut tapersersorneqartariaqarput: suna pitsaasumik suliarineqarsimava – sunalu pitsaanerusumik suliarineqarsinnaava. Uani isumassarsiorsinnaavutit: Austin’s Butterfly.

Atuartut pingitsooratit sulianik nutaanik sananissaat siunertarineqanngilaq, akerlianilli ilinniartunik nersualaarinninnerup siunertaata paasineqarnissaa isumaliuutigineqarnissaalu anguniarneqarpoq. 

Atuartut ilinniartoqatigimit nersualaarinninnerisa atornissaat kissaatigigukku, atuartut suliaminnik ingerlatitseqqinnissaannik periarfississinnaavatit. Taamaalillutik imminnut nersualaarinninnerit iluaqutigisinnaavaat suliatillu allanngortillugit.

Kangiata Illorsuanit podcastinik allanik suliaqarusukkuit, taava atuartut Book Creatorimi atuagaat toqqornissaa isumatusaarnerussaaq, taamaalilluni tamatuminnga sammisaqarneq atoqqissinnaaniassammat.

Podcasti Sermeq inuunermik tunisisoq Ilulissani Kangiata Illorsuanit suliarineqarsimavoq.

Podcastimut ilinniartitsinermi ilinniusiaq Sermeq inuunermik tunisisoq Lotte Brinkmannimit aamma Daniella Maria Manuelimit, Anholtip Læringsværkstedimi inerisarneqarsimavoq.

Ilinniartitsinermi ilinniusiaq Sermeq inuunermik tunisisoq Creative Commonsip ataani CC:BY tunngavigalugu atorneqarsinnaanera saqqummersinneqarsimavoq.

Ilinniartitsinermi ilinniusiap oqaasertai, suliassartai assitaalu siammarterneqarsinnaapput, assilineqarsinnaapput suliarineqarsinnaallutillu, taamaallaallu suminngaanernera imatut issuarneqarnissaa ‘Sermeq inuunermik tunisisoq by Isfjordscenteret Ilulissat’ kissaatigaarput.

SIDE TIL SIDE VEJLEDNING TIL OPGAVER I

BOOK CREATOR ELEVBOGEN “GLETSJEREN DER BRINGER LIV”

Eleverne møder Isfjordscenteret i fire billeder: sommer og vinter, skelettet af bygningen og Kangia gletsjerfronten.

På side 6-7 er der dels en tekst, dels tre videoer, der viser tilblivelsen af Isfjordscenteret.

I klassen kan I tale om:

  • Hvad Isfjordscenteret er.
  • Hvad formålet med en institution som Isfjordscenteret er.
  • Hvordan der ser ud omkring Isfjordscenteret.
  • Forskellen på sommer og vinter, både der hvor I bor og i Grønland.

Eleverne skal gøre sig klart, hvad de allerede ved om Grønland, inden de påbegynder arbejdet med podcasten. I denne podcast er der fokus på gletsjere, men måske har I arbejdet med nogle af de andre podcasts eller på anden måde erhvervet viden, som kan aktiveres inden arbejdet.

På side 8 er der et link til Google Maps. Her kan eleverne selv prøve at finde Isfjordscenteret på et kort.

Du kan også eksperimentere med at lade dem finde stederne i podcasten, så de har et billede af hvor de er placeret. Her er stederne:

  • Ilulissat
  • Sermeq Kujalleq-gletsjeren
  • Isfjorden

På side 8 er der desuden fire spørgsmål som kan hjælpe eleverne på vej. Her er nogle flere:

  • Hvordan kommer man rundt i Grønland?
  • Hvilke sprog taler de i Grønland?

Side 9 er beregnet til svar. Eleverne vælger selv deres udtryksform. Nogle muligheder i BookCreator:

  • lave en model/tegning i hånden og indsætte den
  • finde billeder i BookCreator som omhandler Grønland, og indsætte dem. Herefter kan man lave en tekst til billederne med den viden man har
  • indspille en lydfil hvor man fortæller om det man ved
  • en kombination af ovenstående

På side 10-11 er der indsat et kort over Grønland, med seks røde markører. Lad eleverne placere markørerne der hvor de kender byer eller bygder i Grønland. De kan skrive navnet på byen eller bygden i feltet ved siden af markørerne.

Indspilning af lydoptagelse, indsættelse af billeder og tekst; se instruktion 1, 2 og 3 her.

Eleverne skal nu lytte til podcasten Gletsjeren der bringer liv. De finder podcasten ved at klikke på billedet på side 13. På side 12 står der en kort tekst med en introduktion til podcasten samt en kort vejledning til hvordan eleverne skal arbejde med faglig lytning.

Det anbefales at lade eleverne lytte parvis eller i mindre grupper. Lad gerne eleverne bruge nogle minutter på at tale om det, de har hørt, inden de går i gang med arbejdet på side 14-15.

På side 14-15 skal eleverne lave et resumé af det de har hørt i podcasten. Det kan de vælge at gøre på forskellige måder; de kan vælge en eller flere.

  • skrive en tekst
  • indspille en lydfil
  • lave en model/tegning
  • noget helt andet som de er vant til at arbejde med i forhold til resumé og notatteknik

Indspilning af lydoptagelse, indsættelse af billeder og tekst; se instruktion 1, 2 og 3 her.

I skal nu lave en fælles opsamling i klassen hvor I gennemgår elevernes arbejde med siderne 14-15.

Den fælles opsamling skal forberede eleverne således at de kan lave deres eget opslagsværk, som de kan vende tilbage til undervejs i arbejdet med podcasten.

På siderne 16-17 skal eleverne forklare betydningen af de nøgleord og fagbegreber, som I sammen gennemgår. De vælger selv om der skal anvendes tekst, lyd, billede, tegning, eller en kombination heraf. Deres produkter vil indgå i det videre arbejde med podcasten.

Vi anbefaler at du starter med at bede eleverne om at komme med de nøgleord og eventuelt fagbegreber, som de har hørt i podcasten. Bagefter supplerer du med følgende nøgleord og fagbegreber, der er centrale i podcasten og vigtige i det videre arbejde.

  • Gletsjer – ordet gletsjer betyder “strøm af is”. En gletsjer er en større ismasse i bevægelse. Når vægten fra ny sne lægger sig tilstrækkelig tungt på indlandsisen, bliver den nederste is presset ud i retning af kysten. Den isstrøm, der opstår, kalder man en gletsjer.

Hvordan tror I at en gletsjer bringer liv?

  • Kælvning – når isblokke ved gletsjerfronten falder i havet på grund af tyngdekraften, kaldes det kælvning. Man kan sige gletsjeren ”føder” isfjelde og isskosser. De store kælvninger, hvor store dele af gletsjerfronten løsnes, sker kun nogle få gange i løbet af sommeren, men små stykker is brækker hele tiden af kanten og kan ses året rundt.

Hvorfor tror I at det kun er om sommeren at store dele af gletsjerfronten brækker af?

  • Cyklus – er karakteriseret ved, at noget mere eller mindre regelmæssigt vender tilbage, gentager sig.

Isen har en cyklus. Isens bevægelser påvirkes af årstidernes kulde og varme.

Hvornår er gletsjeren mest aktiv, og hvornår går gletsjeren næsten i stå? Hvorfor mon?

  • Dyrelivet – ved Isfjorden er dyrelivet meget anderledes end andre steder i verden. Det er fordi der er lange perioder uden sollys og med meget lave temperaturer.

 Hvordan er dyrelivet årstidsbestemt, der hvor du bor?

Indspilning af lydoptagelse, indsættelse af billeder og tekst; se instruktion 1, 2 og 3 her.

Eleverne skal nu arbejde med faglig læsning og Ilulissat Isfjord hvor Malik flyver turister hen for at se gletsjeren Sermeq Kujalleq.

På side 18 er der et link til Kvikguide til Ilulissat Isfjord fra geus.dk, hvor der er tekst og billeder med omdrejningspunkt i Ilulissat Isfjord. Det første billede viser gletsjeren, Sermeq Kujalleq.

Eleverne skal i makkerpar eller mindre grupper læse teksten på hjemmesiden. Der vil være en del fagbegreber og førfaglige ord som eleverne muligvis ikke kender. De ord skal de slå op og skrive ind på side 19 undervejs som de møder dem i teksten.

Mind eleverne om, at de også skal huske at læse billedteksterne.

På side 20-21 er der otte talebobler med spørgsmål til teksten som eleverne skal besvare efter de har læst teksten og slået ukendte ord op. De skal indtale en lydfil med svar til hvert spørgsmål.

Indspilning af lydoptagelse; se instruktion 1 her.

Eleverne skal arbejde med det marine fødenet man finder ved Isfjorden.

På side 22-23 er der et eksempel på et fødenet i Grønland. På side 23 er der desuden fire spørgsmål. Tal om billedet og spørgsmålene fælles i klassen. Hvis der er tid til det, kan I prøve at tegne et fødenet fra et andet økosystem end det viste. F.eks. fra skoven, fra ørkenen eller andre steder. Når I har arbejdet med side 22-23, skal eleverne opdatere deres opslagsværk på side 16-17 med begrebet fødenet.

Når de har opdateret deres opslagsværk, skal de i mindre grupper arbejde videre med side 24-27.

På side 24-25 er der elleve infobokse med viden om forskellige dyr, der indgår i det marine fødenet ved Isfjorden. På side 26-27 er der billeder af dyrene fra side 24-25.

Eleverne skal nu rykke rundt på billederne så det bliver til et fødenet. De skal bruge blyantværktøjet til at lavet pile så de passer ind i deres fødenet.

Tegning med blyantværktøjet; se instruktion 4 her.

Eleverne skal arbejde med fotosyntesen, som er grundlag for alt liv på Jorden. I det arktiske marine fødenet er isalgerne grundstenen, da det er dem, der kan lave fotosyntese.

På side 28-29 er der to tekster der handler om hhv. ‘Dyrelivet ved Isfjorden’ og ‘Havisens betydning for forårsopblomstringen’. Eleverne skal læse de to tekster, og når de er færdige skal I lave en opsamling i klassen.

Her er spørgsmål du kan bruge til opsamlingen:

  • Hvordan er vinteren i Ilulissat?
  • Hvad er det der bliver produceret om foråret og om sommeren?
  • I teksten sammenligner de verdenen under isen med et andet økosystem, hvilket?
  • Hvad er det vigtigste i det arktiske marine fødenet?
  • Er isalger det samme som planteplankton?

På side 30-31 er der en tekst der forklarer fotosyntese ud fra isalger, som eleverne har arbejdet med på side 22-27. De skal læse teksten, og bagefter skal de rykke rundt på kasserne, således at de viser fotosyntesen korrekt.

Fotosyntesen:

6CO2 + 6H2O + SOLLYS → 6O2 + C6H12O6

Når I har arbejdet med side 26-29, skal eleverne opdatere deres opslagsværk på side 16-17 med begrebet fotosyntese.

Eleverne skal forestille sig, at de er blevet kontaktet af Malik fra podcasten. Han har brug for hjælp til at lave en reklame for sine helikopterture. Reklamen skal informere turisterne om området og få dem til at booke en helikoptertur med Malik.

Eleverne kan arbejde i mindre grupper med reklamen.

På side 32-33 er der indsat en kasse til tekst og to billedrammer, hvor de kan indsætte deres reklame. De kan tilføje eller fjerne kasser efter behov. De kan lave reklamen på papir og indsætte billeder af den, de kan lave den direkte inde i Book Creator med figurer og billeder derfra eller en kombination.

Lad grupperne præsentere deres reklamer for resten af klassen.

Indsættelse af billeder og tekst; se instruktion 2 og 3 her.

Sørg for at rammerne for feedback er positiv kritik. Eleverne skal støttes i at tage stilling til: hvad er godt – hvad kan eventuelt gøres bedre. Få mere inspiration her: Austin’s Butterfly.

Det er ikke nødvendigvis med henblik på at de skal lave nye produkter, men snarere at eleverne opdager og arbejder med denne positive kritik.

Ønsker du, at eleverne skal gøre brug af klassens feedback, kan du vælge at afsætte tid til at arbejde videre med produkterne. Således at de kan bruge hinandens feedback, og ændre i deres produkt.

Hvis du vil arbejde med nogle af de andre podcasts fra Isfjordscenteret, kan det give mening at gemme elevernes Book Creator bog, så arbejdet med den kan benyttes igen.

Podcasten Gletsjeren der bringer liv er udviklet af Isfjordscenteret i Ilulissat.

Undervisningsmaterialet til podcasten er udviklet af Lotte Brinkmann og Daniella Maria Manuel, Anholt Læringsværksted.

Undervisningsmaterialet Gletsjeren der bringer liv er udgivet under en Creative Commons kreditering-licens CC:BY.

Materialets tekster, opgaver og billeder må deles, gengives og bearbejdes, når blot man krediterer ophavet ‘Gletsjeren der bringer liv by Isfjordscenteret Ilulissat’.

ILULISSANI NAJUGAQARUT OQALUTTUAAT TUSARNAAKKIT

00:00
00:00

Qimmit inaat

00:00
00:00

Kiffaanngissuseq navianartorsiornerlu

00:00
00:00

Sermeq inuunermik tunisisoq

00:00
00:00

Piniartutut inuuneq

00:00
00:00

Illoqarfik qaleraleqarfik

00:00
00:00

Niuerniummi qoorortuuaraq

00:00
00:00

Nunaqarfinni inuuneq

00:00
00:00

Qerititsivinni toqqortaatit

00:00
00:00

Qaamaneq uteqqippoq

OQALUTTUANI PEQATAASUT TAMAASA ANNERTUUMIK QUJAFFIGERUSUPPAGUT

1. William & Niels Petersen 2. Ane Sofie & Flemming Lauritzen, Klaus Nordvig Andersen 3. Malik Niemann 4. Mikkel Petersen 5. Palle Jeremiassen, Mikkel Petersen, Lisa Helene Sap 6. William Petersen, Malik Niemann 7. Ole Dorph 8. Elin Andersen, Vera Mølgaard, Malik Niemann  9. Lisa Helene Sap

Suliniut Nordeap aningaasaateqarfianiit taperneqarpoq Katrine Nylandimillu pilersitaalluni