QAAMANEQ TAKKUTEQQIPPOQ
ILINNIARNERTUUNNGORNIARTUNUT
Qaamaneq takkuteqqippoq podcastit katillugit qulingiluaasut Ilulissani Kangiata Illorsuanut Katrine Nylandimit suliarineqarsimasut ilagaat.
Book Creatorimi Atuakkamut ilitsersuut
Qaamaneq takkuteqqippoq tassaavoq atuartut atuagaat podcastimut Qaamaneq takkuteqqippoq-mut tunngasoq.
Podcasti sivisussuseqarpoq 4:41.
Podcastip ingerlanera atuartut misissuineq, misileraaneq pilersitsinerlu eqqarsaatigalugit ilinniarnermut isiginnittaasiat pingaarnerutillugit aaqqissorneqarsimavoq.
Podcastimik sammisaqarneq pingasunik immikkoortortaqarpoq:
- Podcastip tusarnaalinnginnerani suliaqarneq.
- Podcastimik tusarnaarneq suliaqarnerlu.
- Podcastimit sammisamik ilisimasanillu suliareqqiineq.
Podcasti atuartunut saqqummiutinnginnerani tusarnaaqqaarnissaa isumatsialaavoq.
Ilinniartitsissutit akimorlugit – oqaatsit pinngortitalerinerlu.
- Atuartut kaperlattarneranik seqerngullu kaavinnaalertarneranik tunngaviusumik ilisimasaqalissapput, kiisalu arsarnernerit, ullorissat qaammatillu qaamanerinik ilisimasaqalissapput.
- Atuartut Kangiata eqqaani Qaasuitsullu killeqarfiata avannaani uumasunut qaamanerup pingaaruteqassusaanik nalinginnaq ilisimasaqalissapput.
- Atuartut attaveqatigiissinnaassusertik suleqatigiissinnaassusertillu sungiusassavaat.
Atuartut eqimattannguakkuutaarlutik, marlukkaarlutik imaluunniit ataasiakkaarlutik sulinissaat innersuussutigaarput. Atuartunut ataasiakkaanut suna tulluarnerunersoq kiisalu piginnaasat sorliit ineriartortinneqassanersut naapertorlugu. Eqqumaffigisariaqarpoq ikinngutigilluarnerpaasaq tamatigut suleqatikkuminarnerpaaneq ajormat. Atuartut akornanni suleqatigiinneq tassarpiaavoq suleqatigiinnermik siunertalik katerisimaarnerinnaanngitsoq.
BOOK CREATOR SOM REDSKAB TIL UNDERVISNING
Book Creator bogen Lyset vender tilbage er en elevbog, der knytter sig til podcasten Lyset vender tilbage.
Podcasten varer 04:20.
Forløbet er tilrettelagt med fokus på elevernes undersøgende, eksperimenterende og skabende tilgang til læring.
Forløbet er inddelt i tre trin:
- Arbejdet før der lyttes til podcasten.
- Lytning og arbejde med podcasten.
- Efterarbejde med tema og viden fra podcasten.
Vi anbefaler, at du starter med at lytte til podcasten, før den præsenteres for eleverne.
Tværfagligt – sprog og naturfagene
- Eleverne opnår grundlæggende viden om polarmørke og midnatssol, samt viden om naturligt lys i form af nordlys, stjerner og månen.
- Eleverne opnår generel viden om lysets betydning for livet omkring Isfjorden og nord for polarcirklen.
- Eleverne træner deres færdigheder i kommunikation og samarbejde.
Vi anbefaler, at eleverne arbejder i mindre grupper, parvis eller enkeltvis. Afhængigt af, hvad der passer bedst til den enkelte elev, og hvilke kompetencer der skal udvikles. Vær opmærksom på, at det ikke nødvendigvis er ens bedste ven, man arbejder bedst sammen med. Samarbejde mellem eleverne handler om netop samarbejde og ikke kun samvær.
Book Creatorimi Atuakkamut ilitsersuut
Qaamaneq takkuteqqippoq tassaavoq atuartut atuagaat podcastimut Qaamaneq takkuteqqippoq-mut tunngasoq.
Podcasti sivisussuseqarpoq 4:41.
Podcastip ingerlanera atuartut misissuineq, misileraaneq pilersitsinerlu eqqarsaatigalugit ilinniarnermut isiginnittaasiat pingaarnerutillugit aaqqissorneqarsimavoq.
Podcastimik sammisaqarneq pingasunik immikkoortortaqarpoq:
- Podcastip tusarnaalinnginnerani suliaqarneq.
- Podcastimik tusarnaarneq suliaqarnerlu.
- Podcastimit sammisamik ilisimasanillu suliareqqiineq.
Podcasti atuartunut saqqummiutinnginnerani tusarnaaqqaarnissaa isumatsialaavoq.
Ilinniartitsissutit akimorlugit – oqaatsit pinngortitalerinerlu.
- Atuartut kaperlattarneranik seqerngullu kaavinnaalertarneranik tunngaviusumik ilisimasaqalissapput, kiisalu arsarnernerit, ullorissat qaammatillu qaamanerinik ilisimasaqalissapput.
- Atuartut Kangiata eqqaani Qaasuitsullu killeqarfiata avannaani uumasunut qaamanerup pingaaruteqassusaanik nalinginnaq ilisimasaqalissapput.
- Atuartut attaveqatigiissinnaassusertik suleqatigiissinnaassusertillu sungiusassavaat.
Atuartut eqimattannguakkuutaarlutik, marlukkaarlutik imaluunniit ataasiakkaarlutik sulinissaat innersuussutigaarput. Atuartunut ataasiakkaanut suna tulluarnerunersoq kiisalu piginnaasat sorliit ineriartortinneqassanersut naapertorlugu. Eqqumaffigisariaqarpoq ikinngutigilluarnerpaasaq tamatigut suleqatikkuminarnerpaaneq ajormat. Atuartut akornanni suleqatigiinneq tassarpiaavoq suleqatigiinnermik siunertalik katerisimaarnerinnaanngitsoq.
Qaamaneq uteqqippoq
Kangiata Illorsuata atuartunut ilisaritinnerani assit sisamat atorneqarput, tassa aasaanerani ukiuuneranilu assilisat, illorsuup saarngi kiisalu Kangiata sermiata saava.
Quppernermi 6-7-mi atugassiaq ataaseq kiisalu isiginnaagassiat pingasut Kangiata Illorsuata pileqqaarneranik takutitsisut takuneqarsinnaapput.
Klassimi oqaloqatigiissutigisinnaavasi:
- Kangiata Illorsua sunaanersoq.
- Kangiata Illorsuani suliffeqarfittut suna siunertarineqarnersoq.
- Kangiata Illorsuata eqqaa qanoq isikkoqarnersoq.
- Najukkassinni Kalaallit Nunaanilu aasap ukiullu assigiinngissusaat.
Atuartut podcastimi suliaminnik aallartitsinnatik Kalaallit Nunaat pillugu suut ilisimareernerlugit paasisariaqarpaat. Uani podcastimi Kalaallit Nunaanni qaamaneq taarnerlu ukkatarineqarpoq, kisianni immaqa podcastit allat ilaannik suliaqarsimavusi imaaluunniit suliaq aallartitsinnagu atorneqarsinnaasunik allatigut ilisimasanik pissarsiaqarsimavusi.
Qupperneq 8-mi Google Maps-inut linkeqarpoq. Tassani nunap assingani Kangiata Illorsua atuartut nammineq misilillugu nassaariniarsinnaavaat.
Aamma misileraallutit podcastimi sumiiffinnik ujaasitissinnaavatit, taamaalillutik sumiiffissiniassammatigit. Sumiiffiit tassaapput:
- Ilulissat
- Seqinniarfik/Holms bakke
Aammattaaq quppernermi 8-mi apeqqutit sisamat atuartunut aqqutissiusinnaasut allassimapput. Aajuku suli allat apeqqutissat:
- Kaperlattarnera seqernullu kaaviinnalertarnera pillugit sunik ilisimasaqarpugut?
- Pinngortitap qaammaqqutit pinngortittagai pillugit sunik ilisimasaqarpugut?
- Kalaallit Nunaanni oqaatsit suut atorneqarpat?
Aajuku nunap assinganik suliaqarnerup saniatigut suliassatut siunnersuutit:
- Atuartut Kangiata Illorsuanit Seqinniarfimmut ungasissusaanik naatsorsuinissaannik periarfississavatit
- Seqinniarfik qanoq portutiginersoq oqaloqatigissutigissavarsi atuartullu isumaliuutigissavaat tungavilersorlugulu sooq tassanerpiaq qaamanerup takkuteqqinnera nalliussineqartarnersoq.
Qupperneq 9 akissutaannut atorneqassaaq. Atuartut akissutertik qanoq ilusilersussanerlugu namminneq aalajangissavaat. Book Creatorimi periarfissat aakua:
- assassorlutik ilisserummik/titartakkamik sanasinnaapput ikkullugulu
- Kalaallit Nunaat pillugu Book Creatorimi assinik ujarlersinnaapput ikkullugillu.
Tamatuma kingorna nammineq ilisimasat aallaavigalugit assit allagartalersorneqarsinnaapput. - ilisimasat oqaluttuaralugit tusarnaagassiamik immiussisinnaapput
- imaluunniit qulaani siunnersuutit assigiinngitsut akulerullugit.
Qupperneq 10-11-mi Kalaallit Nunaata nunap assinga arfinilinnik aappaluttunik nalunaaqutsersorneqarsimasoq ikkunneqarsimavoq. Atuartut nalunaaqutsersuutit Kalaallit Nunaanni illoqarfiit imaluunniit nunaqarfiit sumiiffiinut ilisimasaminnut ikkussussavaat. Nalunaaqutsersorneqartut saneraani allattuiffissani illoqarfiup imaluunniit nunaqarfiup aqqa allassinnaavaat.
Tusarnaagassiamik immiussineq, assinik atugassiamillu ikkussuineq. ilitsersuut 1, 2 aamma 3 uani takuk.
Atuartut maannakkut podcasti Qaamaneq takkuteqqippoq tusarnaassaavaat. Quppernermi 12-mi atuagassiami naatsunnguami podcasti kiisalu atuartut suliamut tunngasumik tusarnaarnermi qanoq sulinissaannut ilitsersuut naatsunnguaq ilisaritinneqarpoq. Podcasti quppernermi 13-mi assiliaq toorlugu aallartissaavaat.
Atuartut marlukkaarlutik imaluunniit eqimattannguakkuutaarlutik tusarnaarnissaat innersuutigineqassaaq. Atuartut quppernermi 14-15-mi tusarnaakkaminnut atatillugu suliassaminnik aallartitsinnagit minutsit arlallit atorlugit tusarnaarsimasartik pillugu oqaloqatigiissinnaapput.
Qupperneq 14-15-mi atuartut podcastimi tusarnaakkatit tunngavigalugit imaqarniliussapput. Periutsit assigiinngitsut toqqarlugit suliarisinnaavaat; ataatsimik arlalinnilluunniit toqqaasinnaapput.
- atuagassialiorlutik allassinnaapput
- tusarnaagassiamik immiussisinnaapput
- ilisserummik/titartakkamik sanasinnaapput
- allarluinnarmik imaqarniliornermut eqqaamassutissiornermullu atatillugu sulinermi sungiusimasaminnik
Tusarnaagassiamik immiussineq, assinik ikkussuineq atugassiamillu ikkussuineq. ilitsersuut 1, 2 aamma 3 uani takuk.
Maannakkut klassissinni ataatsimoorlusi inaarutaasumik eqikkaallusi naggasiissaasi, tassanilu quppernerni 14-mi 15-milu atuartut suliaat eqqartussavasi.
Ataatsimoorlunilu inaarutaasumik eqikkaalluni nalilineq atuartut namminneq paasissutissaasiviliornissaannut piareersaataassaaq, taamaalillutik podcastimik suliaqarnerminni uterfigisinnaaniassammassuk.
Qupperneq 16-17-mi oqaatsit pingaarnerit taaguutillu eqqartorsimasasi qanoq isumaqarnersut nassuiassavaat. Atugassiaq, tusarnaagassiaq, assiliaq, titartagaq imaluunnit taakkua akulerullugit atussanerlugit nammineq toqqaasinnaapput. Atuartut suliaat podcastimi suliap nanginnerani atorneqassapput.
Innersuutigaarput atuartut oqaatsinik pingaarnernik taaguutinilluunniit podcastimi tusarsimasaminnik siunnersuuteqarnissaannik qinnuigalugit aallartissasutit. Tamatuma kingorna oqaatsinik pingaarnernik taaguutinillu makuninga, podcastimi qitiusuni suliallu nanginnerani pingaaruteqartunik, ilanngussissaatit.
- Ileqqutoqqat – januarip 13-at Ilulissani kalaallinut ulluuvoq immikkuullarilluinnartoq pingaaruteqartorlu, tassami seqernup tikilluaqquneqartarnera ileqqutoqareramikku. Kikkut tamarmi pisinnaasut kajumittullu Seqinniarfimmukartarput seqinerlu nersorniarlugu erinarsuut ”Seqernup qungujulluni nunarput nuilaaraa” / ”Da solen med smil titter lidt over vores land” atortaramikku. Tamatuma kingorna kaffisorlutik kaagisorlutillu nalliussineq nangittarpaat. Maannakkullu ullut qaamasut kiattullu siumut isigisinnaalersarpaat.
Ileqqutoqaq sunaava ileqqutoqqalu allat suut ilisimavigit?
Pinngortitami pisunut atatillugu ileqqutoqqat malillugit nalliussineqartartunik ilisimasaqarpit?
Nalliuttut – Lisap oqaatigisaa naapertorlugu kristumiuussusermit juulli porskilu nalliuttuupput marluk. Januarip 13-niat Ilulissani kalaallinut pingaaruteqaraluartoq, kristumiuussuseq tunngavigalu nalliuttut aamma pingaartorujussuupput.
Nalliuttut allat suut ilisimavigit?
Kristumiuussutsip saniatigut upperisani allani nalliuttunik ilisimasaqarpit?
- Seqineq – tassaavoq pinngortitami pisoq qaasuitsumi avannarlermi kujallermilu siumorneqarsinnaasoq, tamaanilu seqineq sapaatip akunnerini arlalinni tarrinneq ajorpoq.
Lisap eqqartorpaa nalunaaqutap naalagarineqartannginnera; kaakkaangavit nerisarputit, qasugaangavillu innartarlutit. Pinngortitaq malillugu inuuneq ingerlasarpoq.
Illit ulluinnarni inuuninni nalunaaqutamik naalaganngissagaluaravit qanoq iliussavit?
Illit ulluinnarni inuuninni tamanna ilinnut qanoq naleqquppa?
Taaguutit maku sammisamut taaguutaapput podcastimi atorneqanngitsut, sulialli naammassinissaanut pisariaqartut
- Oqaluttuarnerinnartut allagaq – allattariarsorluni oqariartaaseq, naggateriittariaqanngitsoq, versini imaluunniiit aalajangersimasumik akuttoqatigiissaartariaqanngitsoq. Oqaluttuarnerinnartut allatat taamaattumik aalajangersimasumik oqaatsinik atuinerusariaqanngillat. Oqaluttuarnerinnartut allatat akerlii tassaapput taalliat, akuttoqatigiissinnaasut imaluunniit naggateriissaarsinnaasut.
- Seqineqarfipput – uagut seqineqarfitta Seqineq ulloriaraa. Seqineqarfipput arfineq pingasunik angalasunik ulloriaqarpoq: Merkuri, Venusi, Nunarsuaq, Marsi, Jupiteri, Saturni, Uranusi aamma Neptuni. Ullorissat angalasut tamarmik nammineq Seqinermik kaaviffeqarput. Seqinermillu kaaviiffeqarnermik saniatigut aamma nammineq kaaviffeqarput. Nunarsuaq ataasiarluni imminut kaavinnera ullumik ataatsimik sivissusseqarpoq.
- Ækvidistance – tassaavaoq nunap assingani portussutsit titarnerisa marluk imminnut ungasissusaat, nunap assinga atorlugu arpalluni unamminermi nunap assingi atorneqartartut portussutsit titartarneri nalinnginnaasumik 2,5 meterinik imaluunniit 5 meterinik ungasissuseqarput, apeqqutaalluni nuna qanoq qattunerasaartiginersoq. Portussutsit titarneri imminnut qanikkaangamik sivingasarpoq, portussutsilli titarneri imminnut ungasikkaangata sivingannginnerusarluni.
Tusarnaagassiamik immiussineq, assinik, atuagassiamik isiginnaagassiamillu ikkussuineq; ilitsersuut 1, 2, 3 aamma 5 uani takuk.
Atuartut Nunarsuup Seqinermik kaaviffia pillugu suliaqassapput. Taamaliussapput ukiuunerani sooq kaperlattarnersoq qaasuitsullu avannaani aasaanerani seqernup kaaviinnalertarnera paasiniassammassuk.
Qupperneq 18-mi qupperneq 19-mi Youtubemi isiginnaagassiamut nassuiaat naatsunnguaq takuneqarsinnaavoq. Atuartut nassuiaat atuaqqaassavaat tamatumalu kingorna isiginnaagassiaq isiginnaarlugu.
Titartakkat oqaasertaani qernertuni apeqqutit marluk oqaloqatigiissutigisinnaasasi takusinnaavasi.
Aajuku apeqqutissatut siunnersuutit arlallit:
- Nunarsuup Seqinermik kavittuunera ilisimaneqartuaannarsimava?
- Nunarsuup imminut kaaviffiata sivinganera makununnga naleqqiullugu sumik sunniuteqarpa:
- ullup/unnuap assigiinngissutaat
- ukiup kaajallakkiartornerata ilaanut assigiinngitsunut
Seqineqarfipput pillugu uani annertunerusumik paasisassarsiorit.
Atuartut maannakkut qaamaneq pillugu suliaqassapput. Qupperneq 20-mi kaperlattarnerata qaamanerullu takkuteqqinnerata assigiinngissuusaat allaaserineqarpoq; kiisalu qaamaneq suunersoq nassuiarneqarluni. Uani annertunerusumik paasisassarsiorit. Qupperneq 21-mi assit sisamat takuneqarsinnaapput, tassa seqineq kaaviinnartoq, arsarnerit, unnuakkut qilaap isikkua kiisalu kaperlannera. Atuartut allaaserisap oqaasertaanik atuartissavatit taannalu assillu saniliminnut oqaluuseritillugit.
Quppernermi 22 nittartakkanut sisamanut linkeqarpoq, taakkunanilu Seqineq, seqernup kaaviinnarnera, arsarnerit kaperlanneralu sammineqarput. Atuartut nittartakkat taakku misissussavaat. Tamatuma kingorna quppernermi 23-mi apeqqutit akissavaat. Boksit pingasut oqaatsinut qinigassanut allattuinermut atorneqassapput.
Quppernermi 20-23-mi ataatsimoorlusi inaarutaasumik eqikkaanissarsi innersuutigaarput. Taamaaliornermi atuartut paasisimasaqassusaannik takuninnissamik periarfissinneqassapput kiisalu taaguutit pillugit ilisimasanik nutaanik ilanngussinissamut.
Atuartut maannakku isiginnaagassiamik ilitsersuusiussapput. Ilitsersuut atuartunut akullernut naleqqussarlugu sananeqassaaq, tassanilu sooq januarip 13-ani Seqernup Ilulissani nuisarnera nassuiarneqassaaq kiisalu Seqinniarfimmi sooq naapittoqartarnersoq.
Suliap naammasinissaanut atuartut atuakkami quppernerit siuliini suliaqarnerminni ilisimasalersimasatik atussavaat.
Isiginnaagassiamut ilitsersuusiornermut piumasaqaaatit:
- isiginnaagassiaq minnerpaamik minutsinik 3-nik annerpaamillu minutsinik 5-nik sivisussuseqassaaq
- Nunarsuup Seqinermik kaaviffia pillugu ilisimasanik imaqassaaq
- sooq Seqernup Ilulissanut januarip 13-ani takkuteqqittarneranik ilisimasanik imaqassaaq
Qupperneq 24-mi allaaserisap oqaasertai atuartunut suliassamik nassuiaasut atuarneqarsinnaapput, quppernermilu 25-mi isiginnaagassialiamut ilitsersuusiaannut sinissamik ikkussiffissaqarpoq.
Isiginnaagassiamik ikkussineq. Ilitsersuut 5 uani takuk.
Atuartut erinarsuut Seqernup Qungujulluni sammissavaat. Erinarsuut quppernermi 28-31-mi kalaallisut qallunaatullu allanneqarnera takuneqarsinnaavoq.
Erinarsuut sammillugu oqaasilerissapput erinarsuullu oqaluttarnerinnartut oqaluttuareqqissavaat. Oqaluttuareqqinnerat qupperneq 26-27-mi ikkunneqassaaq. Assinik ikkussissanerlutik, erinarsuut tusarnaagassiatut immiutissanerlugu imaluunniit allarluinnartut suliarissanerlugu nammineq aalajangissaavaat.
Atuartut oqaluttuaqqiinerat atuaqatiminnut saaqummiutissavaat. Tamatuma kingorna piffisssaq nersualaarinninnermut atorneqassaaq. Ilitsersuummi immikkoortoq “Naliliineq” tassunga atatillugu annertunerusumik paasisassarsiorfigisinnaavat.
Tusarnaagassiamik immiussineq, assinik, atuagassiamik isiginnaagassiamillu ikkussuineq; ilitsersuut 1, 2, 3 aamma 5 uani takuk.
Erinarsuutip kalaallisuua qallunaatuualu
Naliliinerup nersualaarinninnermik sinaakkuteqarnissaa isumannaartariaqarpoq. Atuartut isummernissaminnut tapersersorneqartariaqarput: suna pitsaasumik suliarineqarsimava – sunalu pitsaanerusumik suliarineqarsinnaava. Uani annertunerusumik isumassarsiorsinnaavutit. Atuartut pingitsooratit sulianik nutaanik sananissaat siunertarineqanngilaq, akerlianilli ilinniartunik nersualaarinninnerup siunertaata paasineqarnissaa isumaliuutigineqarnissaalu anguniarneqarpoq.
Atuartut ilinniartoqatigimit nersualaarinninnerisa atornissaat kissaatigigukku, atuartut suliaminnik ingerlatitseqqinnissaannik periarfississinnaavatit. Taamaalillutik imminnut nersualaarinninnerit iluaqutigisinnaavaat suliatillu allanngortillugit.
Kangiata Illorsuanit podcastinik allanik suliaqarusukkuit, taava atuartut Book Creatorimi atuagaat toqqornissaa isumatusaarnerussaaq, taamaalilluni tamatuminnga sammisaqarneq atoqqissinnaaniassammat.
Podcasti Qaamaneq takkuteqqippoq Ilulissani Kangiata Illorsuanit suliarineqarsimavoq.
Podcastimut ilinniartitsinermi ilinniusiaq Qaamaneq takkuteqqippoq Lotte Brinkmannimit aamma Daniella Maria Manuelimit, Anholtip Læringsværkstedimi inerisarneqarsimavoq.
Ilinniartitsinermi ilinniusiaq Qaamaneq takkuteqqippoq Creative Commonsip ataani CC:BY tunngavigalugu atorneqarsinnaanera saqqummersinneqarsimavoq.
Ilinniartitsinermi ilinniusiap oqaasertai, suliassartai assitaalu siammarterneqarsinnaapput, assilineqarsinnaapput suliarineqarsinnaallutillu, taamaallaallu suminngaanernera imatut issuarneqarnissaa ‘Qaamaneq takkuteqqippoq by Isfjordscenteret Ilulissat’ kissaatigaarput.
Eleverne møder Isfjordscenteret i fire billeder: sommer og vinter, Kangia gletsjerfronten og skelettet af bygningen.
På side 6-7 er der dels en tekst, dels tre videoer, der viser tilblivelsen af Isfjordscenteret.
I klassen kan I tale om:
- Hvad Isfjordscenteret er.
- Hvad formålet med en institution som Isfjordscenteret er.
- Hvordan der ser ud omkring Isfjordscenteret.
- Forskellen på sommer og vinter, både der hvor I bor og i Grønland.
På side 8 er der et link til Google Maps. Her kan eleverne selv prøve at finde Isfjordscenteret på et kort.
Du kan også eksperimentere med at lade dem finde stederne i podcasten, så de har et billede af hvor de er placeret. Her er stederne:
- Ilulissat
- Seqinniarfik/Holms bakke
På side 8 er der desuden fire spørgsmål som kan hjælpe eleverne på vej. Her er nogle flere:
- Hvad ved vi om polarmørke og midnatssol?
- Hvad ved vi om naturlige lyskilder?
- Hvilke sprog taler de i Grønland?
Her er forslag til yderligere arbejde med kortet:
- Giv eleverne tid til at eksperimentere med at beregne afstanden fra Isfjordscenteret til Holms Bakke
- Tal om højden på Holms Bakke, og lad eleverne overveje og begrunde hvorfor det lige netop er der, lysets genkomst fejres
Side 9 er beregnet til svar. Eleverne vælger selv deres udtryksform. Nogle muligheder i BookCreator:
- lave en model/tegning i hånden og indsætte den
- finde billeder i BookCreator som omhandler Grønland, og indsætte dem. Herefter kan man lave en tekst til billederne med den viden man har
- indspille en lydfil hvor man fortæller om det man ved
- en kombination af ovenstående
På side 10-11 er der indsat et kort over Grønland, med seks røde markører. Lad eleverne indsætte markørerne der hvor de kender byer eller bygder i Grønland. De kan skrive navnet på byen eller bygden i feltet ved siden af markørerne.
Indspilning af lydoptagelse, indsættelse af billeder og indsættelse af tekst. se instruktion 1, 2 og 3 her.
Eleverne skal nu lytte til podcasten Lyset vender tilbage. På side 12 står der en introduktion til podcasten samt en vejledning til hvordan eleverne skal arbejde med faglig lytning. De åbner podcasten ved at klikke på billedet på side 13.
Det anbefales at lade eleverne lytte parvis eller i mindre grupper. Lad gerne eleverne bruge nogle minutter på at tale om det, de har hørt, inden de går i gang med arbejdet på side 14-15.
På side 14-15 skal eleverne lave et resumé af det de har hørt i podcasten. Det kan de vælge at gøre på forskellige måder; de må vælge en eller flere.
- skrive en tekst
- indspille en lydfil
- lave en model/tegning
- noget helt andet som de er vant til at arbejde med i forhold til resumé og notatteknik
Indspilning af lydoptagelse, indsættelse af billeder og indsættelse af tekst. se instruktion 1, 2 og 3 her.
I skal nu lave en fælles opsamling i klassen hvor I gennemgår elevernes arbejde med siderne 14-15.
Den fælles opsamling skal forberede eleverne således at de kan lave deres eget opslagsværk, som de kan vende tilbage til undervejs i arbejdet med podcasten.
På siderne 16-17 skal eleverne forklare betydningen af de nøgleord og fagbegreber, som I sammen gennemgår. De vælger selv om der skal anvendes tekst, lyd, billede, tegning, eller en kombination heraf. Deres produkter vil indgå i det videre arbejde med podcasten.
Vi anbefaler at du starter med at bede eleverne om at komme med de nøgleord og eventuelt fagbegreber, som de har hørt i podcasten. Bagefter supplerer du med følgende nøgleord og fagbegreber, der er centrale i podcasten og vigtige i det videre arbejde.
- Traditioner – den 13. januar er en helt speciel og betydningsfuld dag for grønlænderne i Ilulissat, da de har en tradition om at byde solen velkommen. Alle der kan og vil, tager til Holms Bakke og hylder solen med sangen ”Seqernup qungujulluni nunarput nuilaaraa” / ”Da solen med smil titter lidt over vores land”. Bagefter fortsætter fejringen med kaffe og kage. De kan nu se frem til lyse og varme dage.
Hvad er en tradition, og hvilke andre traditioner kender du?
Kender du andre traditioner, hvor man fejrer naturfænomener?
- Helligdage – jul og påske er to helligdage fra kristendommen, som Lisa nævner.
Selvom den 13. januar er vigtig for grønlænderne i Ilulissat, betyder de kristne helligdage også meget.
Hvilke andre helligdage kender du?
Kender du til helligdage fra andre religioner end kristendommen?
- Solen – stjernen i vores solsystem. Uden den ville livet, som vi kender det på Jorden, ikke kunne eksistere.
Eleverne i Ilulissat laver sole af papir, som de hænger op i klassen for at fejre solens genkomst den 13. januar.
Hvordan forestiller du dig at Jorden ville se ud, hvis ikke Solen var her?
Ville vi kunne eksistere uden Solen?
Vil Solen nogensinde brænder ud?
- Midnatssolen – et naturfænomen man kan finde både ved den nordlige og sydlige polarcirkel, hvor solen ikke går ned i flere uger.
Lisa fortæller, at der ikke er noget klokkeslæt at forholde sig til; du spiser, når du er sulten, og går i seng, når du er træt. Man lever som naturen dikterer.
Hvad ville du gøre, hvis du ikke skulle forholde dig til et klokkeslæt i din hverdag?
Hvordan passer det ind i den hverdag, du har nu?
Følgende begreber er fagbegreber der ikke kommer fra podcasten, men som er nødvendige for at kunne løse opgaverne
- Prosa – en skriftlig udtryksform, som ikke behøver at være i rim, på vers eller med en fast rytme. Prosa er altså ikke bundet op på en bestemt stil. Modsat prosa har man poesi som kan følge en bestemt rytme eller anvende rim.
- Solsystemet – vores solsystem har Solen som stjerne. Solsystemet består af otte planeter: Merkur, Venus, Jorden, Mars, Jupiter, Saturn, Uranus og Neptun. Alle otte planeter kredser i deres egen bane rundt om Solen. Samtidig med at de kredser i deres egen bane rundt om Solen, drejer de også om deres egen akse. Hver gang Jorden har drejet en gang om sin egen akse, er der gået en dag.
- Ækvidistance – afstanden i højden mellem højdekurverne kaldes ækvidistance, og den er på et orienteringskort normalt enten 2,5 m eller 5 m alt afhængig af, hvor kuperet området eller terrænet er. Hvis højdekurverne ligger tæt på hinanden, er der stejlt, mens der er mindre stejlt, hvis højdekurverne ligger længere fra hinanden.
Indspilning af lydoptagelse, indsættelse af billeder og indsættelse af tekst. se instruktion 1, 2 og 3 her.
Eleverne skal arbejde med Jordens bane om Solen. Dette skal de gøre for at opnå en forståelse af, hvorfor der er polarmørke om vinteren og midnatssol om sommeren nord for polarcirklen.
På side 18 er der en kort introduktionstekst til Youtube videoen på side 19. Lad eleverne læse teksten først, og derefter se videoen.
I de sorte talebobler er der to spørgsmål, som I kan tale om i klassen.
Her er forslag til flere spørgsmål:
- Har man altid vidst, at Jorden kredser rundt om Solen?
- Hvilken indvirkning har hældningen af Jordens akse i forhold til:
- forskel på dag/nat?
- forskellige årstider?
Få mere viden om solsystemet her.
Eleverne skal nu arbejde med lys. På side 20 beskrives forskellen mellem, når der er polarmørke, og når lyset vender tilbage; desuden forklares, hvad lys er. Find mere viden her. På side 21 er der fire billeder af hhv. midnatssol, nordlys, nattehimmel og polarmørke. Lad eleverne læse teksten og snakke med deres sidemakker om både den og billederne.
På side 22 er der links til fire hjemmesider, der omhandler Solen, midnatssol, nordlys og polarmørke. Lad eleverne besøge disse sider. Bagefter skal de svare på spørgsmålene på side 23. De tre bokse er beregnet til stikord.
Vi anbefaler at lave en fælles opsamling i klassen over side 20-23. Denne proces giver eleverne mulighed for at bringe indsigt frem i lyset samt at tilføje ny viden om begreberne.
Eleverne skal lave en instruktionsvideo. Instruktionen skal målrettes mellemtrinnet, og den skal forklare hvorfor Solen titter frem den 13. januar i Ilulissat, og hvorfor man mødes på Holms Bakke.
Til at løse opgaven skal eleverne anvende deres viden fra arbejdet med de forrige sider i bogen.
Krav til instruktionsvideoen:
- videoen skal være minimum 3 minutter og maximum 5 minutter lang
- den skal indeholde viden om Jordens bane om Solen
- den skal indeholde viden om hvorfor Solen kommer frem den 13. januar i Ilulissat
På side 24 er der en tekst til eleverne der forklarer selve opgaven, og på side 25 er der en ramme hvor de kan indsætte deres instruktionsvideo.
Indsættelse af video. Se instruktion 5 her.
Eleverne skal arbejde med sangen Seqernup Qungujulluni. Sangen findes på grønlandsk og på dansk på side 28-31.
De skal analysere og genfortælle sangen i prosa. Deres genfortælling sættes ind på side 26-27. De må selv bestemme om der skal indsættes billeder, om de vil indtale sangen som lydfil eller noget helt tredje.
Elevernes genfortælling skal fremvises for resten af klassen. Der skal efterfølgende bruges tid på feedback i form af positiv kritik. Se afsnittet “Evaluering” for mere info herom.
Indsættelse af lydfiler, indsættelse af billeder, indsættelse af tekst og indsættelse af video. Se instruktion 1, 2, 3 og 5 her.
Sangen på grønlandsk og dansk
Sørg for at rammerne for feedback er positiv kritik. Eleverne skal støttes i at tage stilling til: hvad er godt – hvad kan eventuelt gøres bedre. Få mere inspiration her.
Det er ikke nødvendigvis med henblik på at de skal lave nye produkter, men snarere at eleverne opdager og arbejder med denne positive kritik.
Ønsker du, at eleverne skal gøre brug af klassens feedback, kan du vælge at afsætte tid til at arbejde videre med produkterne. Således at de kan bruge hinandens feedback, og ændre i deres produkt.
Hvis du vil arbejde med nogle af de andre podcasts fra Isfjordscenteret, kan det give mening at gemme elevernes Book Creator bog, så arbejdet med den, kan benyttes igen.
Podcasten Lyset vender tilbage er udviklet af Isfjordscenteret i Ilulissat.
Undervisningsmaterialet til Podcasten Lyset vender tilbage er udviklet af Lotte Brinkmann og Daniella Maria Manuel, Anholt Læringsværksted.
Undervisningsmaterialet Lyset vender tilbage er udgivet under en Creative Commons kreditering-licens CC:BY.
Materialets tekster, opgaver og billeder må deles, gengives og bearbejdes, når blot man krediterer ophavet ‘Lyset vender tilbageby Isfjordscenteret Ilulissat’.
Kangiata Illorsuata atuartunut ilisaritinnerani assit sisamat atorneqarput, tassa aasaanerani ukiuuneranilu assilisat, illorsuup saarngi kiisalu Kangiata sermiata saava.
Quppernermi 6-7-mi atugassiaq ataaseq kiisalu isiginnaagassiat pingasut Kangiata Illorsuata pileqqaarneranik takutitsisut takuneqarsinnaapput.
Klassimi oqaloqatigiissutigisinnaavasi:
- Kangiata Illorsua sunaanersoq.
- Kangiata Illorsuani suliffeqarfittut suna siunertarineqarnersoq.
- Kangiata Illorsuata eqqaa qanoq isikkoqarnersoq.
- Najukkassinni Kalaallit Nunaanilu aasap ukiullu assigiinngissusaat.
Atuartut podcastimi suliaminnik aallartitsinnatik Kalaallit Nunaat pillugu suut ilisimareernerlugit paasisariaqarpaat. Uani podcastimi Kalaallit Nunaanni qaamaneq taarnerlu ukkatarineqarpoq, kisianni immaqa podcastit allat ilaannik suliaqarsimavusi imaaluunniit suliaq aallartitsinnagu atorneqarsinnaasunik allatigut ilisimasanik pissarsiaqarsimavusi.
Qupperneq 8-mi Google Maps-inut linkeqarpoq. Tassani nunap assingani Kangiata Illorsua atuartut nammineq misilillugu nassaariniarsinnaavaat.
Aamma misileraallutit podcastimi sumiiffinnik ujaasitissinnaavatit, taamaalillutik sumiiffissiniassammatigit. Sumiiffiit tassaapput:
- Ilulissat
- Seqinniarfik/Holms bakke
Aammattaaq quppernermi 8-mi apeqqutit sisamat atuartunut aqqutissiusinnaasut allassimapput. Aajuku suli allat apeqqutissat:
- Kaperlattarnera seqernullu kaaviinnalertarnera pillugit sunik ilisimasaqarpugut?
- Pinngortitap qaammaqqutit pinngortittagai pillugit sunik ilisimasaqarpugut?
- Kalaallit Nunaanni oqaatsit suut atorneqarpat?
Aajuku nunap assinganik suliaqarnerup saniatigut suliassatut siunnersuutit:
- Atuartut Kangiata Illorsuanit Seqinniarfimmut ungasissusaanik naatsorsuinissaannik periarfississavatit
- Seqinniarfik qanoq portutiginersoq oqaloqatigissutigissavarsi atuartullu isumaliuutigissavaat tungavilersorlugulu sooq tassanerpiaq qaamanerup takkuteqqinnera nalliussineqartarnersoq.
Qupperneq 9 akissutaannut atorneqassaaq. Atuartut akissutertik qanoq ilusilersussanerlugu namminneq aalajangissavaat. Book Creatorimi periarfissat aakua:
- assassorlutik ilisserummik/titartakkamik sanasinnaapput ikkullugulu
- Kalaallit Nunaat pillugu Book Creatorimi assinik ujarlersinnaapput ikkullugillu.
Tamatuma kingorna nammineq ilisimasat aallaavigalugit assit allagartalersorneqarsinnaapput. - ilisimasat oqaluttuaralugit tusarnaagassiamik immiussisinnaapput
- imaluunniit qulaani siunnersuutit assigiinngitsut akulerullugit.
Qupperneq 10-11-mi Kalaallit Nunaata nunap assinga arfinilinnik aappaluttunik nalunaaqutsersorneqarsimasoq ikkunneqarsimavoq. Atuartut nalunaaqutsersuutit Kalaallit Nunaanni illoqarfiit imaluunniit nunaqarfiit sumiiffiinut ilisimasaminnut ikkussussavaat. Nalunaaqutsersorneqartut saneraani allattuiffissani illoqarfiup imaluunniit nunaqarfiup aqqa allassinnaavaat.
Tusarnaagassiamik immiussineq, assinik atugassiamillu ikkussuineq. ilitsersuut 1, 2 aamma 3 uani takuk.
Atuartut maannakkut podcasti Qaamaneq takkuteqqippoq tusarnaassaavaat. Quppernermi 12-mi atuagassiami naatsunnguami podcasti kiisalu atuartut suliamut tunngasumik tusarnaarnermi qanoq sulinissaannut ilitsersuut naatsunnguaq ilisaritinneqarpoq. Podcasti quppernermi 13-mi assiliaq toorlugu aallartissaavaat.
Atuartut marlukkaarlutik imaluunniit eqimattannguakkuutaarlutik tusarnaarnissaat innersuutigineqassaaq. Atuartut quppernermi 14-15-mi tusarnaakkaminnut atatillugu suliassaminnik aallartitsinnagit minutsit arlallit atorlugit tusarnaarsimasartik pillugu oqaloqatigiissinnaapput.
Qupperneq 14-15-mi atuartut podcastimi tusarnaakkatit tunngavigalugit imaqarniliussapput. Periutsit assigiinngitsut toqqarlugit suliarisinnaavaat; ataatsimik arlalinnilluunniit toqqaasinnaapput.
- atuagassialiorlutik allassinnaapput
- tusarnaagassiamik immiussisinnaapput
- ilisserummik/titartakkamik sanasinnaapput
- allarluinnarmik imaqarniliornermut eqqaamassutissiornermullu atatillugu sulinermi sungiusimasaminnik
Tusarnaagassiamik immiussineq, assinik ikkussuineq atugassiamillu ikkussuineq. ilitsersuut 1, 2 aamma 3 uani takuk.
Maannakkut klassissinni ataatsimoorlusi inaarutaasumik eqikkaallusi naggasiissaasi, tassanilu quppernerni 14-mi 15-milu atuartut suliaat eqqartussavasi.
Ataatsimoorlunilu inaarutaasumik eqikkaalluni nalilineq atuartut namminneq paasissutissaasiviliornissaannut piareersaataassaaq, taamaalillutik podcastimik suliaqarnerminni uterfigisinnaaniassammassuk.
Qupperneq 16-17-mi oqaatsit pingaarnerit taaguutillu eqqartorsimasasi qanoq isumaqarnersut nassuiassavaat. Atugassiaq, tusarnaagassiaq, assiliaq, titartagaq imaluunnit taakkua akulerullugit atussanerlugit nammineq toqqaasinnaapput. Atuartut suliaat podcastimi suliap nanginnerani atorneqassapput.
Innersuutigaarput atuartut oqaatsinik pingaarnernik taaguutinilluunniit podcastimi tusarsimasaminnik siunnersuuteqarnissaannik qinnuigalugit aallartissasutit. Tamatuma kingorna oqaatsinik pingaarnernik taaguutinillu makuninga, podcastimi qitiusuni suliallu nanginnerani pingaaruteqartunik, ilanngussissaatit.
- Ileqqutoqqat – januarip 13-at Ilulissani kalaallinut ulluuvoq immikkuullarilluinnartoq pingaaruteqartorlu, tassami seqernup tikilluaqquneqartarnera ileqqutoqareramikku. Kikkut tamarmi pisinnaasut kajumittullu Seqinniarfimmukartarput seqinerlu nersorniarlugu erinarsuut ”Seqernup qungujulluni nunarput nuilaaraa” / ”Da solen med smil titter lidt over vores land” atortaramikku. Tamatuma kingorna kaffisorlutik kaagisorlutillu nalliussineq nangittarpaat. Maannakkullu ullut qaamasut kiattullu siumut isigisinnaalersarpaat.
Ileqqutoqaq sunaava ileqqutoqqalu allat suut ilisimavigit?
Pinngortitami pisunut atatillugu ileqqutoqqat malillugit nalliussineqartartunik ilisimasaqarpit?
Nalliuttut – Lisap oqaatigisaa naapertorlugu kristumiuussusermit juulli porskilu nalliuttuupput marluk. Januarip 13-niat Ilulissani kalaallinut pingaaruteqaraluartoq, kristumiuussuseq tunngavigalu nalliuttut aamma pingaartorujussuupput.
Nalliuttut allat suut ilisimavigit?
Kristumiuussutsip saniatigut upperisani allani nalliuttunik ilisimasaqarpit?
- Seqineq – tassaavoq pinngortitami pisoq qaasuitsumi avannarlermi kujallermilu siumorneqarsinnaasoq, tamaanilu seqineq sapaatip akunnerini arlalinni tarrinneq ajorpoq.
Lisap eqqartorpaa nalunaaqutap naalagarineqartannginnera; kaakkaangavit nerisarputit, qasugaangavillu innartarlutit. Pinngortitaq malillugu inuuneq ingerlasarpoq.
Illit ulluinnarni inuuninni nalunaaqutamik naalaganngissagaluaravit qanoq iliussavit?
Illit ulluinnarni inuuninni tamanna ilinnut qanoq naleqquppa?
Taaguutit maku sammisamut taaguutaapput podcastimi atorneqanngitsut, sulialli naammassinissaanut pisariaqartut
- Oqaluttuarnerinnartut allagaq – allattariarsorluni oqariartaaseq, naggateriittariaqanngitsoq, versini imaluunniiit aalajangersimasumik akuttoqatigiissaartariaqanngitsoq. Oqaluttuarnerinnartut allatat taamaattumik aalajangersimasumik oqaatsinik atuinerusariaqanngillat. Oqaluttuarnerinnartut allatat akerlii tassaapput taalliat, akuttoqatigiissinnaasut imaluunniit naggateriissaarsinnaasut.
- Seqineqarfipput – uagut seqineqarfitta Seqineq ulloriaraa. Seqineqarfipput arfineq pingasunik angalasunik ulloriaqarpoq: Merkuri, Venusi, Nunarsuaq, Marsi, Jupiteri, Saturni, Uranusi aamma Neptuni. Ullorissat angalasut tamarmik nammineq Seqinermik kaaviffeqarput. Seqinermillu kaaviiffeqarnermik saniatigut aamma nammineq kaaviffeqarput. Nunarsuaq ataasiarluni imminut kaavinnera ullumik ataatsimik sivissusseqarpoq.
- Ækvidistance – tassaavaoq nunap assingani portussutsit titarnerisa marluk imminnut ungasissusaat, nunap assinga atorlugu arpalluni unamminermi nunap assingi atorneqartartut portussutsit titartarneri nalinnginnaasumik 2,5 meterinik imaluunniit 5 meterinik ungasissuseqarput, apeqqutaalluni nuna qanoq qattunerasaartiginersoq. Portussutsit titarneri imminnut qanikkaangamik sivingasarpoq, portussutsilli titarneri imminnut ungasikkaangata sivingannginnerusarluni.
Tusarnaagassiamik immiussineq, assinik, atuagassiamik isiginnaagassiamillu ikkussuineq; ilitsersuut 1, 2, 3 aamma 5 uani takuk.
Atuartut Nunarsuup Seqinermik kaaviffia pillugu suliaqassapput. Taamaliussapput ukiuunerani sooq kaperlattarnersoq qaasuitsullu avannaani aasaanerani seqernup kaaviinnalertarnera paasiniassammassuk.
Qupperneq 18-mi qupperneq 19-mi Youtubemi isiginnaagassiamut nassuiaat naatsunnguaq takuneqarsinnaavoq. Atuartut nassuiaat atuaqqaassavaat tamatumalu kingorna isiginnaagassiaq isiginnaarlugu.
Titartakkat oqaasertaani qernertuni apeqqutit marluk oqaloqatigiissutigisinnaasasi takusinnaavasi.
Aajuku apeqqutissatut siunnersuutit arlallit:
- Nunarsuup Seqinermik kavittuunera ilisimaneqartuaannarsimava?
- Nunarsuup imminut kaaviffiata sivinganera makununnga naleqqiullugu sumik sunniuteqarpa:
- ullup/unnuap assigiinngissutaat
- ukiup kaajallakkiartornerata ilaanut assigiinngitsunut
Seqineqarfipput pillugu uani annertunerusumik paasisassarsiorit.
Atuartut maannakkut qaamaneq pillugu suliaqassapput. Qupperneq 20-mi kaperlattarnerata qaamanerullu takkuteqqinnerata assigiinngissuusaat allaaserineqarpoq; kiisalu qaamaneq suunersoq nassuiarneqarluni. Uani annertunerusumik paasisassarsiorit. Qupperneq 21-mi assit sisamat takuneqarsinnaapput, tassa seqineq kaaviinnartoq, arsarnerit, unnuakkut qilaap isikkua kiisalu kaperlannera. Atuartut allaaserisap oqaasertaanik atuartissavatit taannalu assillu saniliminnut oqaluuseritillugit.
Quppernermi 22 nittartakkanut sisamanut linkeqarpoq, taakkunanilu Seqineq, seqernup kaaviinnarnera, arsarnerit kaperlanneralu sammineqarput. Atuartut nittartakkat taakku misissussavaat. Tamatuma kingorna quppernermi 23-mi apeqqutit akissavaat. Boksit pingasut oqaatsinut qinigassanut allattuinermut atorneqassapput.
Quppernermi 20-23-mi ataatsimoorlusi inaarutaasumik eqikkaanissarsi innersuutigaarput. Taamaaliornermi atuartut paasisimasaqassusaannik takuninnissamik periarfissinneqassapput kiisalu taaguutit pillugit ilisimasanik nutaanik ilanngussinissamut.
Atuartut maannakku isiginnaagassiamik ilitsersuusiussapput. Ilitsersuut atuartunut akullernut naleqqussarlugu sananeqassaaq, tassanilu sooq januarip 13-ani Seqernup Ilulissani nuisarnera nassuiarneqassaaq kiisalu Seqinniarfimmi sooq naapittoqartarnersoq.
Suliap naammasinissaanut atuartut atuakkami quppernerit siuliini suliaqarnerminni ilisimasalersimasatik atussavaat.
Isiginnaagassiamut ilitsersuusiornermut piumasaqaaatit:
- isiginnaagassiaq minnerpaamik minutsinik 3-nik annerpaamillu minutsinik 5-nik sivisussuseqassaaq
- Nunarsuup Seqinermik kaaviffia pillugu ilisimasanik imaqassaaq
- sooq Seqernup Ilulissanut januarip 13-ani takkuteqqittarneranik ilisimasanik imaqassaaq
Qupperneq 24-mi allaaserisap oqaasertai atuartunut suliassamik nassuiaasut atuarneqarsinnaapput, quppernermilu 25-mi isiginnaagassialiamut ilitsersuusiaannut sinissamik ikkussiffissaqarpoq.
Isiginnaagassiamik ikkussineq. Ilitsersuut 5 uani takuk.
Atuartut erinarsuut Seqernup Qungujulluni sammissavaat. Erinarsuut quppernermi 28-31-mi kalaallisut qallunaatullu allanneqarnera takuneqarsinnaavoq.
Erinarsuut sammillugu oqaasilerissapput erinarsuullu oqaluttarnerinnartut oqaluttuareqqissavaat. Oqaluttuareqqinnerat qupperneq 26-27-mi ikkunneqassaaq. Assinik ikkussissanerlutik, erinarsuut tusarnaagassiatut immiutissanerlugu imaluunniit allarluinnartut suliarissanerlugu nammineq aalajangissaavaat.
Atuartut oqaluttuaqqiinerat atuaqatiminnut saaqummiutissavaat. Tamatuma kingorna piffisssaq nersualaarinninnermut atorneqassaaq. Ilitsersuummi immikkoortoq “Naliliineq” tassunga atatillugu annertunerusumik paasisassarsiorfigisinnaavat.
Tusarnaagassiamik immiussineq, assinik, atuagassiamik isiginnaagassiamillu ikkussuineq; ilitsersuut 1, 2, 3 aamma 5 uani takuk.
Erinarsuutip kalaallisuua qallunaatuualu
Naliliinerup nersualaarinninnermik sinaakkuteqarnissaa isumannaartariaqarpoq. Atuartut isummernissaminnut tapersersorneqartariaqarput: suna pitsaasumik suliarineqarsimava – sunalu pitsaanerusumik suliarineqarsinnaava. Uani annertunerusumik isumassarsiorsinnaavutit. Atuartut pingitsooratit sulianik nutaanik sananissaat siunertarineqanngilaq, akerlianilli ilinniartunik nersualaarinninnerup siunertaata paasineqarnissaa isumaliuutigineqarnissaalu anguniarneqarpoq.
Atuartut ilinniartoqatigimit nersualaarinninnerisa atornissaat kissaatigigukku, atuartut suliaminnik ingerlatitseqqinnissaannik periarfississinnaavatit. Taamaalillutik imminnut nersualaarinninnerit iluaqutigisinnaavaat suliatillu allanngortillugit.
Kangiata Illorsuanit podcastinik allanik suliaqarusukkuit, taava atuartut Book Creatorimi atuagaat toqqornissaa isumatusaarnerussaaq, taamaalilluni tamatuminnga sammisaqarneq atoqqissinnaaniassammat.
Podcasti Qaamaneq takkuteqqippoq Ilulissani Kangiata Illorsuanit suliarineqarsimavoq.
Podcastimut ilinniartitsinermi ilinniusiaq Qaamaneq takkuteqqippoq Lotte Brinkmannimit aamma Daniella Maria Manuelimit, Anholtip Læringsværkstedimi inerisarneqarsimavoq.
Ilinniartitsinermi ilinniusiaq Qaamaneq takkuteqqippoq Creative Commonsip ataani CC:BY tunngavigalugu atorneqarsinnaanera saqqummersinneqarsimavoq.
Ilinniartitsinermi ilinniusiap oqaasertai, suliassartai assitaalu siammarterneqarsinnaapput, assilineqarsinnaapput suliarineqarsinnaallutillu, taamaallaallu suminngaanernera imatut issuarneqarnissaa ‘Qaamaneq takkuteqqippoq by Isfjordscenteret Ilulissat’ kissaatigaarput.
