KANGIATA ILLORSUANI INTERNETIKKUT ATUARTITSISSUTIT NASSAARISINNAAVATIT

Takutitsivik ataavartoq “Sermeq pillugu oqaluttuaq” Ilulissani pinngortitaq kulturikkullu oqaluttuarisaaneq immikkuullarissoq pillugu oqaluttuaq, kiisalu silap allanngoriartornerata Ilulissat eqqaani ersarissumik malunniutaat.

Sermip aliguata nuissaniittup pinngornera pillugu oqaluttuaavoq, taanna sermersuarmut nakkartarpoq, naqinneqariartuaarlunilu taamaasilluni sermeq iigartartunngortarpoq, taavalu katakkaagami iluliannguuttarluni, taamaaseriarluni iminngorluni, taavalu aalanngoriarluni nuissanut uteqqittarluni.

Atuarfimmut sullissineq. KANGIATA ILLORSUATA anguniagaraa, atuartut pinngortitap imminut qanoq ataqatigiinnera ilisimasaqarfigilerlugulu paasisaqarfigissagaat, kulturillu issittumut naleqqussarsimasut, soorlulu piniartut aalisartullu piginnaasaat pillugit paasissutissat ingerlateqqissagaat, ullumilu soorlu suli taamaattoq, sermip ingerlaarnera silallu allanngoriartornerata pingaasusaa.

thumbnail_IMG_0207
Local sailors come ashore amidst icebergs. Photo - Reinhard Pantke , Visit Greenland-min

atuartitseriaaseq

Atuartitsinermi atortussaatitta tunngavigivaat, atuartut ilisimasaqalernissaat piginnaasaqalernissaallu, taamaasillutik inuiaqatigiinnut allanngorartuartumut peqataaqataasinnaalersillugit.

Tunngaviusumik ilisimasanut tunngavoq, atuarfimmi sammisanut atalluni, sammisallu akimorlugit ilisimasaalluni; pinngortitsisinnaaneq nutaaliornerlu, ajornartorsiutinik aaqqiisinnaaneq isornartorsiortumillu eqqarsarsinnaaneq uani pineqarput, kiisalu attaveqatigiinnermi suleqatigiinnermilu piginnaasaqalernissaq. Kiisalu inuttut ilisimasaqalernissaq pillugu, taassumalu ilagivaa inuunermi sulinermilu ajornakusoorfiusumi inuiaqatigiinni naleqartitat atuuttut naapertorlugit eqqortumik iliornissaq, aammalu nammineq allallu kulturiannut paasinninissaq.

Ullumikkut atuartut ilinniarniaraagamik qarasaasiakkut najuunikkullu  ilinniartarput. Kinguaariit inuusuttut akornanni ineriartornermi qarasaasiaq najuunnerlu immikkoortissinnaajunnaariartorpaat. Taakku marlunngortillugit taaneqartarput hybride rum. Ilinniartitsssutini sinaakutaasut akuleriittut ingerlanneqarput, najuunnikkut ingerlanneqarlutik ilaatigullu qarasaasiakkoorlutik.

Atortussani pingaartinneqarpoq, atuartut misissuisuunissaat, misiligaanissaat, pilersuinissaat pilersitsinissaat ilinniariaatsinillu ingerlatitseeqqinnissaat.

Takutitsivik ataavartoq “Sermeq pillugu oqaluttuaq” Ilulissani pinngortitaq kulturikkullu oqaluttuarisaaneq immikkuullarissoq pillugu oqaluttuaq, kiisalu silap allanngoriartornerata Ilulissat eqqaani ersarissumik malunniutaat.

Sermip aliguata nuissaniittup pinngornera pillugu oqaluttuaavoq, taanna sermersuarmut nakkartarpoq, naqinneqariartuaarlunilu taamaasilluni sermeq iigartartunngortarpoq, taavalu katakkaagami iluliannguuttarluni, taamaaseriarluni iminngorluni, taavalu aalanngoriarluni nuissanut uteqqittarluni.

Atuarfimmut sullissineq. KANGIATA ILLORSUATA anguniagaraa, atuartut pinngortitap imminut qanoq ataqatigiinnera ilisimasaqarfigilerlugulu paasisaqarfigissagaat, kulturillu issittumut naleqqussarsimasut, soorlulu piniartut aalisartullu piginnaasaat pillugit paasissutissat ingerlateqqissagaat, ullumilu soorlu suli taamaattoq, sermip ingerlaarnera silallu allanngoriartornerata pingaasusaa.

Local sailors come ashore amidst icebergs. Photo - Reinhard Pantke , Visit Greenland-min

atuartitseriaaseq

Atuartitsinermi atortussaatitta tunngavigivaat, atuartut ilisimasaqalernissaat piginnaasaqalernissaallu, taamaasillutik inuiaqatigiinnut allanngorartuartumut peqataaqataasinnaalersillugit.

Tunngaviusumik ilisimasanut tunngavoq, atuarfimmi sammisanut atalluni, sammisallu akimorlugit ilisimasaalluni; pinngortitsisinnaaneq nutaaliornerlu, ajornartorsiutinik aaqqiisinnaaneq isornartorsiortumillu eqqarsarsinnaaneq uani pineqarput, kiisalu attaveqatigiinnermi suleqatigiinnermilu piginnaasaqalernissaq. Kiisalu inuttut ilisimasaqalernissaq pillugu, taassumalu ilagivaa inuunermi sulinermilu ajornakusoorfiusumi inuiaqatigiinni naleqartitat atuuttut naapertorlugit eqqortumik iliornissaq, aammalu nammineq allallu kulturiannut paasinninissaq.

Ullumikkut atuartut ilinniarniaraagamik qarasaasiakkut najuunikkullu  ilinniartarput. Kinguaariit inuusuttut akornanni ineriartornermi qarasaasiaq najuunnerlu immikkoortissinnaajunnaariartorpaat. Taakku marlunngortillugit taaneqartarput hybride rum. Ilinniartitsssutini sinaakutaasut akuleriittut ingerlanneqarput, najuunnikkut ingerlanneqarlutik ilaatigullu qarasaasiakkoorlutik.

Atortussani pingaartinneqarpoq, atuartut misissuisuunissaat, misiligaanissaat, pilersuinissaat pilersitsinissaat ilinniariaatsinillu ingerlatitseeqqinnissaat.

thumbnail_IMG_0207

KLASSIT SORLIIT

KANGIATA ILLORSUANI ATUARTITSILLUNI PULAARNERMI INNIMINNIIGIT

Kangiata Illorsuani atuartut nukarliit, akulliit angajulliillu takutitsivitsinni takuniaanissamut neqeroorfigaagut. 

Sermeq pillugu workshopimik neqerooruteqartarpugut, taanna sila ajunngikkaagat silatitsinni pisarpoq. 

IKIORTARIAQARPIT?

Ikiortariaqarussi tunuarsimaarnasi attavigitigut. Qarasaasiamut, atuartitsinermulluunniit tunngasinnaavoq.

Uunga attavigitigut isfjordscentret@isfjordscentret.gl imaluunniit oqarasuaatikkut +299 555588.

ÆLDSTETRIN